Tuhkatriinu lugu ehk kuidas ma oma kingad üles leidsin

Koht: Tallinn, Kesklinn
Aeg: 3.03.2015

WAFiga käime ikka aeg-ajalt televisioonis või tuntud Eesti artistidega esinemas. Oli siis tulemas minu esimene esinemine Kanal 2 saates "Nädalalõpp kanal 2ga". Kuna aasta lõpus on nagunii tulemas Valge Gospel, siis soovisin investeerida valgetesse tepitud tennistesse. Sain kontakti ühe netipoega ning sai kokku lepitud, et lähen nende kontorisse neid tenniseid proovima, sest ma ei kipu ostma asju enne, kui olen 100%-liselt veendunud toote sobivuses.

Kodus toksisin googlemaps'i sisse aadressi ja mulle tundus, et see on minu jaoks tuttav paik. Poeomanik ütles veel, et neil on puidust hele maja. Sõidan siis mina rõõmsalt bussiga ja saabubki lõpuks peatus, kus pean maha tulema. Tulen mina maha ja olen tõsiselt üllatunud, sest TÄIESTI võõras koht mu jaoks. Mitte kuskilt ei paistnud ka hele puumaja. Olin kergelt paanikas ja jalutasin bussipeatuses edasi-tagasi. Olukorra tegi minu jaoks pingeliseks see, et mul oli kuklas tiksumas kell, mis lähenes suure kiirusega kokkulepitud ajale - ja ma isegi ei teadnud, kus kohas ma olen. Mul oli kägarasse kortsutatud paberisse kirjutatud ka aadress, aga sellenimelist polnud silmapiiril.

Ma olin vaevalt jõudnud lõpetada mõtte, et "Ah, ma küsin siin kellegi käest, kus see maja selle aadressiga asub", kui Jumal ütles mulle: "Regiina, otsi üles naine, kellel on must jope ja oranž helkur." Ma hakkasin silmadega otsima naist, kellel on must jope. Bussipeatuse lähedal oli ülekäigurada ja varsti tuligi sinna nurga tagant krapsakal sammul keskealine daam, kellel oli must jope ja oranž helkur. Kõndisin kiirel sammul samuti ülekäiguraja juurde. Siis andis Jumal edasised instruktsioonid: "Nüüd kõnni tema järel nii kaua, kuni ma ütlen STOPP!" Kõndisin tema järel kuskil 2-3 minutit ja siis ütles Jumal ühe ülekäigu juures "STOPP!". Kui ma siis seal foori taga seisin, siis nägin, et 10m kaugusel oligi see maja selle aadressiga, mida olin otsinud! Just siis, kui mina jõudsin teisele poole teed ja selle maja ette, keeras maja ette ka juhataja. Ostsin oma tennised ja enne, kui olin välja minemas, ütles ta, et "Oot, mul siin ühed analoogsed väikese defektiga, annan Sulle need tasuta kaasa!" Mina seda defekti küll ei näinud, aga kui nii, siis olgu peale! :D

Ma nii hindan seda, et Jumal mulle sellisel viisil appi tuli! Mul ei olnud ju hädaolukorda, sest oleksin saanud ka inimestelt abi küsida. Samas on nii lahe, et Jumal märkab selliseid väikseid olukordi ja Ta muutis selle olukorra kaudu mu südant nii alandlikuks!! Olin juhtunust kogu päeva nii heldinud!!

Väike pilt siis saates käigust. Mina olen Teedu kõrval esireas. :)

Kui ma loodan Jumalale

Vahel Piiblit lugedes tundub, et inimesed, kelle eludest ilmekaid näiteid tuuakse, elavad rahulikku-õnnelikku - jah, vahel mõni mure seas, aga Jumal tõmbab nad alati üleloomulikul viisil kõigest välja! Jumala sõbraks nimetatud Aabrahami puhul võiks mõelda, et KUNA ta oli ikkagi JUMALA SÕBER, siis vaevalt, et tal mingeid muresid oli. Kõik ju teadsid, et selle vennaga ei maksa jamada, sest ta loeb Su mõtteid ja elu nagu raamatut ja mis peamine -Jumal on temaga! Samas - tema naine oli viljatu. Kuidas saab Jumala sõbra naine olla viljatu?! See on teiste olmeprobleemide kõrval ikka väga tõsine asi. Jumal lahendas selle asja muidugi ära.

Olgu, aga läheme Joosepi elu juurde. Ta oli oma isa lemmikpoeg - Isa eelistas teda teiste vendade seas. Mis peamine - teda võiks ju pidada väga suureks jumalameheks, sest ta nägi prohvetlikke unenägusid - kas mitte ka tänapäeva kristlased seda ei igatse? Kõik on hästi, kuni ta vennad ta lihtsalt maha müüvad. Sealt edasi on tema elu üks üles-ja allamäkke minek. Jumal lahendas ka tema olukorra.

Võtame siis Taaveti - juutide armastatuim kuningas! Jumal valib ta eriliselt välja, annab tema kätte kõik vaenlased, aga tema elu pingelisem aeg on Sauli valitsemisajal, mil Saul otsis pidevalt võimalust Taavetit maha lüüa. See ei ole naljaasi, kui Sa oled presidendi sõber, aga ühel hetkel tekib presidendil idee Sind maha lüüa, sest Sa oled potentsiaalne oht tema positsioonile. Ja Jumal päästab Taavetigi raskest olukorrast.

Vahel on nii, et me elame oma elu ja teeme kõike õigesti: meie süda on pühitsetud, põhimõtted ja motiivid puhtad. Just siis, kui Sa arvad, et oled "lõpuks ometi normaalseks saanud", näitab Jumal mingi olukorra läbi Sinu tahumata külgi, Sinu vildakat iseloomu, Su kurjuse ilmingutega motiive. Pingelises olukorras Sa võib-olla vihastad ja ütled asju, mida Sa ei oleks kunagi arvanud enda seest välja tulevat ja küsid siis üllatunult, et "mis siis see nagu oli?!". 

Minu elus on hetkel selline olukord. Meil oli ühes aines eksam, kus sain päris head punktid. Mitte sellepärast, et ma ise oleksin tohutult õppinud, vaid sellepärast, et üks kursaõde sai vanemalt kursavennalt paari aasta taguse eksami. Erinevalt oma kursakaaslastest õppisin ma ikka kogu eksamimaterjali endale selgeks -mu üle isegi irvitati, et - "Täitsa hull, ta teeb ju igal aastal sama eksami!" Muidugi lootsin ma südames, et Jumal soosib seda juhust ja et ka sel aastal tuleks sama eksamivariant, mille kursaõde üles pani. Eksamil olin rõõmus - analoogne variant, väga minoorsete modifikatsioonidega tuligi eksamile! Koju minnes süda juubeldas, et Jumal mulle vastu tuli väga raskel ja pingelisel perioodil.

Kui tulid eksamitulemused, siis minu oma jäi 78 kanti, teiste tulemused olid vahemikus 80-92, loomulikult oli ka minust madalamaid tulemusi, aga neid oli vähe. See pani mind mõnevõrra kulmu kortsutama - kuidas nii, et mina, kes ma siiski õppisin ära terve eksamimaterjali, sain teistega võrreldes siiski üsna madala tulemuse. Juhtus paar väga tõsist intsidenti, mille valguses ma mõistsin, et ma peaks üldse tänulik olema, et sellisedki punktid sain, sest lisapunktid andsid kogu eksamipunktide summaks 88, mis jääb napilt 5 piiri alla. Sest tegelikult kasutasin ma ikkagi ebaausat võtet. Teised ei ole kristlased ja ei ela Jumala seaduste kohaselt - mina elan! Kui ma eksin nende seaduste vastu, siis ma ei saa loota, et Jumal vaatab seda kuidagi käed rüpes ja laseb hr intelligentsel kurjusel mu südametunnistuse ära keeta. Mul on väga hea meel, et ma oma eluviisidega ei ole PV häält vaigistanud. Ta näitas mu südant ja ka eksimust selle olukorra taga.

Muidugi olin ma oma südamehoiaku pärast väga õnnetu, see pühkis terveks õhtuks - ja veel paaril järgneval päeval - naeratuse mu näolt. Selles loos on veel ärevaid hetki ja õhus olevaid teravaid küsimusi, mida ma delikaatsuse huvides ei saa jagada, aga olukord on kergelt öeldes pingeline. Ma pidin enda jaoks langetama üsna ebameeldiva otsuse - mis oli isegi mu põhimõtete vastu - aga kuna minu otsus mõjutas paljusid, kuulasin lähedaste arvamusi ja jätsin olukorra torkimata. Ma kahjustasin selle otsusega oma mainet, aga säästsin paljude teiste mained ja loodetavasti päästsin teised keerulisest olukorrast. Ma ei tea, mis minust nüüd edasi saab ja kuidas see mõjutab mu tulevast tööd, aga ma loodan Jumala peale ja ma tean, et Ta tõmbab mind välja, sest ma olen teinud omalt poolt kõik võimaliku ja nii ausalt, kui selle olukorra raamides on see võimalik olnud.

Ma imetlen selles osas Taavetit. Tal oli elus kõiksuguseid jamasid, aga ta MITTE KUNAGI ei kaotanud lootust, et Jumal tõmbab ta neist kõigist välja. Ma arvan end teadvat, miks ta sellise veendumusega seda uskus: ta andis KÕIK endast, et tema süda oleks iga päev puhas ja alandlik Jumala ees, ta otsis kogu südamest Jumalat igal päeval ja ei kahelnud kunagi Temas. Kui ma mõtlen tagasi kõigile nendele olukordadele, mis mu elus on olnud, siis see innustab mind lootma Tema peale - ja samas võitlema iga päev - KÕNNIN KAS VÕI KULMUDE PEAL - aga ma valin miinuste surve all plussid!