Kõndisin mööda teed, jääs sõrmed kinda sees, mis saab-mis saab-mis saab-mis saab..?
Ehk siis.. PÄIKEST TEILE MÄRTSIKUUSSE! Kellel lumest kõrini, siis- varsti sulab see nagunii ära :)
Kui kõik on uus märtsikuus, siis Jumal on ikka see sama minevikus, olevikus ja tulevikus. Ja endiselt armastab ta sind hoolimata, kui Su sõnad kedagi täna haavasid või kui Sa millegi muu jamaga hakkama said..
Koju on mul pikk tee minna... Kuna Andres Jäätma mul nüüd mp3-s laulab, siis tee tundub lühem. Kuid mõni päev tagasi oli mul hullult külm...Kõndisin koju - kuulen Andres Jäätmat laulmas: "Me oleme teelised kõrbe luidetel, me oleme teelised lõõskava päikese all..." Ma hakkasin täiega naerma ja ütlesin: "Jumal- kas Sa teed praegu nalja? Väljas on miinuskraadid ja tuiskab nii, mis hirmus ja.... :D :D"
Varsti tuli järgmine laul: "Kui vinge tuul on jätnud vaod..." "Juba parem, mu kallis Jumal... Aga tead.. Täna on hirmus tuul...ja nii külm on. Kas Sa ei võiks saata kedagi, kes mind koju viiks... Nii pikk tee on veel minna... Sa ütled oma sõnas, et mida iganes palutakse, Sul ei ole kahju oma pojale anda... Aga see kehtib ju tütarde puhul ka... Et siis.. Kuidas oleks?"
Ja just sel hetkel tuli selja tagant naabrimehe auto... Ma olin sõnatu... Ei julgenud isegi "See käis küll kähku, Jumal" öelda...
