Wednesday, August 17, 2011

NÄGEMUS nr. 4 ehk Lõpuaegadest

Õp.1:24-28

"Et ma olen kutsunud, aga te olete tõrkunud, olen sirutanud oma käe, aga ükski pole tähele pannud,ja et te pole hoolinud mitte ühestki minu nõust ega ole tahtnud mu noomimist,siis naeran minagi teie õnnetust, irvitan, kui teie kohkumine tuleb,kui teie kohkumine tormina tuleb ja teie õnnetus tuulekeerisena saabub, kui häda ja ahastus teile kallale kipuvad! Siis nad hüüavad mind, aga mina ei vasta, otsivad mind, aga ei leia!"

2.Ts.2:1-7

Aga me palume teid, vennad, meie Issanda Jeesuse Kristuse tulemise ja meie kokkusaamise pärast temaga,et te ei annaks endid niipea kõigutada sinna ja tänna eemale õigest meelest ega heidutada ei vaimu läbi ega sõna läbi või kirja läbi, otsekui oleks see meie lähetatud, nagu peaks Issanda päev olema käes. Ärgu ükski teid petku mingil kombel; sest see päev ei tule mitte enne, kui on tulnud ärataganemine ja saanud avalikuks ülekohtu-inimene, hukatusepoeg, kes paneb vastu ja tõstab enese üle kõige, mida nimetatakse Jumalaks või jumalateenistuseks, nii et ta istub Jumala templisse ja ütleb enese olevat Jumala. Eks te mäleta, et ma seda teile ütlesin, kui olin alles teie juures? Ja nüüd te teate, mis takistab teda saamast avalikuks omal ajal. Sest ülekohtu saladus on juba mõjumas; ainult peab enne vahelt kõrvaldatama
see (Koguduse ülesvõtmine), kes teda siiamaani takistab."
Talvelaager oli teistmoodi paljude jaoks. Üks põhjustest oli ilmselt see, et meid oli vähem võrreldes eelneva aastaga. AGA HUBASEM JA KODUSEM!


Pean tunnistama, et minu jaoks oli.... seal laagris raske olla. Polnud ammu kallite KARM_ELiitidega suhelnud- ma polnud käinud noortekatel ega ka suhelnud interaktiivselt läbi FB-i või msn-i. Ja kes mind hästi tunneb, teab ka seda, et ise ma rääkima mitte kellegagi ei julge minna. Ma ei tea, milles on asi- kas ma pole teatud asjadest suutnud veel lahti lasta või....? Aga pole ju minagi täiuslik. Olen inimene.

See oli õhtu, kus paljud noored valasid oma südamed välja Jumala ette ja ka mina kuulusin nende hulka. Pärast oli selline vaikne aeg. Istusin oma toolil. Palvetasin.

Järsku oli mu silme ees suur pimedus, kuid selles suures pimeduses oli üks ristkülik, mis kiirgas valgust, SUURT VALGUST. Ma nägin valguskiiri, mis pimeduses vihisesid ning Inimese Poega seismas, käed üles tõstetud. Siis kostis suur hääl, mis ütles: "AEG ON LÄBI!" Kiirgav ristkülik sulgus, otsekui uks oleks ette tulnud. Kostis suur paugatus ja ümberringi oli TÄIELIK pimedus. Kui uksed taevasse sulgusid, kogesin TÄIELIKKU kurbust, masendust ahastust, mille sarnast pole ma elades kogenud.... Ma kuulsin tuuleiilide kohinat ja vilinat; ning seejärel aina valjenevat meeleheitlikku hädakisa... See oli kohutav!

Mina ei tea, mis saab sündima viimseil päevil. Piiblis on sellest küll kirjutatud, aga... Kogu sellest õudusest ja meeleheitest ei saa ometi aimu enne, kui ise selle keskel oleme. Eks tulevik näitab..

Mul on midagi südames. See on: PÖÖRDU OMA PATUST JA ASTU ELU POOLE!

Ära lase oma pead longu või hirmu südamesse tungida, sest kui olukorrad meie ümber muutuvad eriti hirmuäratavaks ja koledaks- kui uudised hakkavad ERITI kirjutama väga hulludest situatsioonidest maailmas- (ka Eesti ei ole ju siinkohal välistatud) siis meie, kristlased, teame, et meie Päästja on tagasi tulemas siia maailma ja meie lunastuse päev on ligidal!!

Nägemus nr. 3 ehk INGLID AUTODE KÜLJES

Ps. 91:11

"Sest Ta annab inglitele käsu Sinu pärast Sind hoida kõigil Su teedel..."

See oli üks neljapäevane päev aasta 2010 lõpus. Sõitsime neljapäevasele teenistusele. Järsku ehmusin, sest vastutulevate autode küljes oli midagi suurt ja valget. Alguses ma ei saanud ma aru, mis suured valged asjad need seal on, aga kui autod lähemale sõitsid, nägin, et need olid INGLID! Suured valgetes riietes ja tiibadega INGLID!

Olin väga ehmunud, sellest, mida nägin. Aga andsin au Jumalale!

Monday, August 8, 2011

NÄGEMUS nr. 2 ehk Pärlivihm Karmelis

Ap. 2:17

"Ja viimseil päevil sünnib, ütleb Jumal, et ma valan oma Vaimu kõige liha peale! Ja teie pojad ja tütred hakkavad ennustama, teie noored mehed näevad nägemusi, ja teie vanemad uinuvad unenägusid nähes!"

Viimase õppeaasta 2010/2011 ja ka suvel olen ma kokku näinud ligi 10 nägemust. Mõtlesin neid ka siia kirjutada, sest ma tõepoolest ei oska nendega midagi peale hakata. Usun, et nägemustel võib olla küll hoiatav, kuid ka kinnitav eesmärk. Mind on nad ainult kinnitatud, rõõmu pakkunud ja teinud alandlikuks Jumala ees.

Ma ei lisa illustratsioone järgnevatele nägemustele põhjusel, et Sul ei tekiks valeettekujutus sellest, mida Jumal on mulle näidanud, sest mitte ükski internetis leiduv kristlik pilt ei suudakski illustreerida seda, mida vägevat Jumal teeb.

See oli paar nädalat pärast seda, kui olin näinud laest laskuvat inglit. Oli jällegi ülistuse aeg. Olin rõdul ja tõstsin oma käed Issanda kiituseks. Järsku nägin, kuidas Karmeli neljast laenurgast tuli välja suur valgusvoog, mis suundus lae keskele ja paiskus seejärel üle kogu lae laiali ning sadas alla vihmana ülistajatele. See ei olnud tavaline vihm, sest see sillerdas väga kaunilt ja vihmapiisad meenutasid pärleid.

See on kõige ilusam nägemus, mida ma olen näinud. Visuaalselt oli see midagi.... SUURT. Vaatemängulist. ÜLIILUS. VAPUSTAV.

Olen alati väga rabatud, kui Jumal mulle midagi näitab.... Istun pärast nägemuse nägemist alati, sest mul hakkavad jalad värisema. Kogu ihu juubeldab, kui VÄGEV ON IKKA JUMAL! Ja seejärel tulevad a'la sellised mõtted: "Kes olen mina? Või miks olen mina väärt selliseid asju nägema? Miks JÄLLE mina? Jumal, teised igatsevad ka sellised asju näha. Sa oled mulle juba nii palju näidanud, näita kellelegi teisele ka. Sest ma olen ju samasugune nagu teisedki kristlased- 2 silma, 1 nina ja suu, 2 kõrva..."

MIDA?!



On üsna kohutav, kui avastad enda peas sellise küsimuse. Eriti, kui Sa tead, et sellise küsimuse taga ei ole midagi head :)

Osa selle blogi lugejatest on kurtnud, et ma viimasel ajal ei ole mitte midagi blogisse kirjutanud... Ma ei tea, millest on see tingitud. Kas sellepärast, et eesmärk, miks ma seda blogi kirjutama hakkasin, on täitunud või...? Ma ei saa öelda, et asi oleks ajapuuduses.... AGA.

Ei luba ega garanteeri, et edaspidi olen hoolsam blogipidaja, sest ma ei taha väga palju aega arvutis veeta. Niipalju, kui ma vähegi oma ajaplaanist saan siia, blogisse, aega panustada- teen seda.... :)