Wednesday, August 17, 2011

NÄGEMUS nr. 4 ehk Lõpuaegadest

Õp.1:24-28

"Et ma olen kutsunud, aga te olete tõrkunud, olen sirutanud oma käe, aga ükski pole tähele pannud,ja et te pole hoolinud mitte ühestki minu nõust ega ole tahtnud mu noomimist,siis naeran minagi teie õnnetust, irvitan, kui teie kohkumine tuleb,kui teie kohkumine tormina tuleb ja teie õnnetus tuulekeerisena saabub, kui häda ja ahastus teile kallale kipuvad! Siis nad hüüavad mind, aga mina ei vasta, otsivad mind, aga ei leia!"

2.Ts.2:1-7

Aga me palume teid, vennad, meie Issanda Jeesuse Kristuse tulemise ja meie kokkusaamise pärast temaga,et te ei annaks endid niipea kõigutada sinna ja tänna eemale õigest meelest ega heidutada ei vaimu läbi ega sõna läbi või kirja läbi, otsekui oleks see meie lähetatud, nagu peaks Issanda päev olema käes. Ärgu ükski teid petku mingil kombel; sest see päev ei tule mitte enne, kui on tulnud ärataganemine ja saanud avalikuks ülekohtu-inimene, hukatusepoeg, kes paneb vastu ja tõstab enese üle kõige, mida nimetatakse Jumalaks või jumalateenistuseks, nii et ta istub Jumala templisse ja ütleb enese olevat Jumala. Eks te mäleta, et ma seda teile ütlesin, kui olin alles teie juures? Ja nüüd te teate, mis takistab teda saamast avalikuks omal ajal. Sest ülekohtu saladus on juba mõjumas; ainult peab enne vahelt kõrvaldatama
see (Koguduse ülesvõtmine), kes teda siiamaani takistab."
Talvelaager oli teistmoodi paljude jaoks. Üks põhjustest oli ilmselt see, et meid oli vähem võrreldes eelneva aastaga. AGA HUBASEM JA KODUSEM!


Pean tunnistama, et minu jaoks oli.... seal laagris raske olla. Polnud ammu kallite KARM_ELiitidega suhelnud- ma polnud käinud noortekatel ega ka suhelnud interaktiivselt läbi FB-i või msn-i. Ja kes mind hästi tunneb, teab ka seda, et ise ma rääkima mitte kellegagi ei julge minna. Ma ei tea, milles on asi- kas ma pole teatud asjadest suutnud veel lahti lasta või....? Aga pole ju minagi täiuslik. Olen inimene.

See oli õhtu, kus paljud noored valasid oma südamed välja Jumala ette ja ka mina kuulusin nende hulka. Pärast oli selline vaikne aeg. Istusin oma toolil. Palvetasin.

Järsku oli mu silme ees suur pimedus, kuid selles suures pimeduses oli üks ristkülik, mis kiirgas valgust, SUURT VALGUST. Ma nägin valguskiiri, mis pimeduses vihisesid ning Inimese Poega seismas, käed üles tõstetud. Siis kostis suur hääl, mis ütles: "AEG ON LÄBI!" Kiirgav ristkülik sulgus, otsekui uks oleks ette tulnud. Kostis suur paugatus ja ümberringi oli TÄIELIK pimedus. Kui uksed taevasse sulgusid, kogesin TÄIELIKKU kurbust, masendust ahastust, mille sarnast pole ma elades kogenud.... Ma kuulsin tuuleiilide kohinat ja vilinat; ning seejärel aina valjenevat meeleheitlikku hädakisa... See oli kohutav!

Mina ei tea, mis saab sündima viimseil päevil. Piiblis on sellest küll kirjutatud, aga... Kogu sellest õudusest ja meeleheitest ei saa ometi aimu enne, kui ise selle keskel oleme. Eks tulevik näitab..

Mul on midagi südames. See on: PÖÖRDU OMA PATUST JA ASTU ELU POOLE!

Ära lase oma pead longu või hirmu südamesse tungida, sest kui olukorrad meie ümber muutuvad eriti hirmuäratavaks ja koledaks- kui uudised hakkavad ERITI kirjutama väga hulludest situatsioonidest maailmas- (ka Eesti ei ole ju siinkohal välistatud) siis meie, kristlased, teame, et meie Päästja on tagasi tulemas siia maailma ja meie lunastuse päev on ligidal!!