Räägiksin alustuseks ühe loo:
Vana juut kasvatab üksinda poega. Tema ainsaks sissetuluallikas on põld, mida ta harib hobusega. Ühel päeval jookseb hobune aga metsa. Külarahvas selle peale: "No oled Sina ikka õnnetu inimene. Ainus sissetuluallikas ja see nüüd nii rumalal kombel läinud." Vana juut aga vastab: "Ega Sa kunagi ei tea, kas see oli nüüd hea või halb, et nii juhtus."
Mõni aeg hiljem jookseb hobune aga koju tagasi, kaasas terve kari metshobuseid. Külarahvas selle peale: "No küll Sul on ikka vedanud, saad kõik hobused kodustada ning nad raha teenima panna. Mõne saad isegi maha müüa, et siis rohkem maad osta ja tööliseid palgata. Nii jookseb kuld igast praost sisse!" Vana juut ütleb selle peale: "Kunagi ei tea, kas see oli nüüd hea või halb, et nii juhtus."
Hobustega talitledes kukub juudi poeg aga hobuse seljast maha ja murrab jalaluu. Külarahvas selle peale: "No oled Sina ikka õnnetu inimeseloom- ainus poeg ja see ka nüüd pikalt töövõimetu. Varem oli Sul ikka abikäsi olemas, oled ju vana mees, kõike ei jaksa. Aga et nüüd nii juhtus...." Vana juut vastab selle peale: "Ega Sa kunagi ei tea, kas see oli nüüd hea või halb."
Tuleb sõda. Külast mobiliseeritakse kõik noormehed sõjaväkke, kuid juudi poeg jääb ainsa noormehena külla murtud jala tõttu mobiliseerimata. Külaelanikud selle peale: "No küll Sul on ikka vedanud. Meie pojad viidi kõik minema, pole tööjõudu ega midagi. Sinu poeg saab aga mõne aja pärast terveks ja saab Sind jälle aidata. Meie pojad ei pruugigi elusana tagasi tulla." Vana juut vastab selle peale: "Ega Sa kunagi ei tea, kas see oli nüüd hea või halb."
Seda lugu võib lõpmatuseni jätkuda, kuid mulle õpetas see midagi väga olulist: Jumalal on KÕIK kontrolli all. Mis iganes ka ei juhtuks, millisena iganes olukorrad ka ei näi olevat - Jumal TEAB iga olukorra keskset ideed.
Ma tean- eriti teravad on meie jaoks olukorrad, kus kaalul on MEIE unistused. Nagu minu puhul hõbemedal. Meil on Jumala suhtes mingid ootused. Samas, nende ootuste keskel ei tohiks me unustada, et Jumalalt niivõrd ei huvita nii väga see, kas Sa saad palvele vastuse või mitte, pigem on Ta huvitatud Sinu südame muutumisest selle olukorra käigus. He's watching you! See küll kõlab karmilt, aga mina isiklikult näen selles teguviisis armastust, ülevoolavat armastusest. Milline isa annaks oma türtele/pojale KÕIK, mida ta hing ihaldab? Ilmselt hoolimatu isa.
Kui Sinu elus on praegu olukord, kus jääb mõistetamatuks, miks asjad ei läinud nii, nagu Sa oma südames ootasid, siis pea meeles, et see, et nii juhtus, on PARIM! Sa ei tea, millise üllatusega Jumal homme lagedale tuleb. Ta ei ole Jumal, kes lööb ühe ukse kinni, avamata teist ust. Ta ei ole selline Jumal. Ta armastab Sind. Ta hoolib Sinust. Tal on PARIM plaan Su jaoks. Ja just seetõttu pidigi praegu nii minema. Kui Jumal nii tegi, siis järelikult Tal on plaan. Plaan, mis on parem, kui Sa oskaksid ette kujutada. Kui Tema nii tegi, siis Ta kannab ka hoolt Su eest ja varustab parima varustusega! Ole valmis! Ole elevil!
Vana juut kasvatab üksinda poega. Tema ainsaks sissetuluallikas on põld, mida ta harib hobusega. Ühel päeval jookseb hobune aga metsa. Külarahvas selle peale: "No oled Sina ikka õnnetu inimene. Ainus sissetuluallikas ja see nüüd nii rumalal kombel läinud." Vana juut aga vastab: "Ega Sa kunagi ei tea, kas see oli nüüd hea või halb, et nii juhtus."
Mõni aeg hiljem jookseb hobune aga koju tagasi, kaasas terve kari metshobuseid. Külarahvas selle peale: "No küll Sul on ikka vedanud, saad kõik hobused kodustada ning nad raha teenima panna. Mõne saad isegi maha müüa, et siis rohkem maad osta ja tööliseid palgata. Nii jookseb kuld igast praost sisse!" Vana juut ütleb selle peale: "Kunagi ei tea, kas see oli nüüd hea või halb, et nii juhtus."
Hobustega talitledes kukub juudi poeg aga hobuse seljast maha ja murrab jalaluu. Külarahvas selle peale: "No oled Sina ikka õnnetu inimeseloom- ainus poeg ja see ka nüüd pikalt töövõimetu. Varem oli Sul ikka abikäsi olemas, oled ju vana mees, kõike ei jaksa. Aga et nüüd nii juhtus...." Vana juut vastab selle peale: "Ega Sa kunagi ei tea, kas see oli nüüd hea või halb."
Tuleb sõda. Külast mobiliseeritakse kõik noormehed sõjaväkke, kuid juudi poeg jääb ainsa noormehena külla murtud jala tõttu mobiliseerimata. Külaelanikud selle peale: "No küll Sul on ikka vedanud. Meie pojad viidi kõik minema, pole tööjõudu ega midagi. Sinu poeg saab aga mõne aja pärast terveks ja saab Sind jälle aidata. Meie pojad ei pruugigi elusana tagasi tulla." Vana juut vastab selle peale: "Ega Sa kunagi ei tea, kas see oli nüüd hea või halb."
Seda lugu võib lõpmatuseni jätkuda, kuid mulle õpetas see midagi väga olulist: Jumalal on KÕIK kontrolli all. Mis iganes ka ei juhtuks, millisena iganes olukorrad ka ei näi olevat - Jumal TEAB iga olukorra keskset ideed.
Ma tean- eriti teravad on meie jaoks olukorrad, kus kaalul on MEIE unistused. Nagu minu puhul hõbemedal. Meil on Jumala suhtes mingid ootused. Samas, nende ootuste keskel ei tohiks me unustada, et Jumalalt niivõrd ei huvita nii väga see, kas Sa saad palvele vastuse või mitte, pigem on Ta huvitatud Sinu südame muutumisest selle olukorra käigus. He's watching you! See küll kõlab karmilt, aga mina isiklikult näen selles teguviisis armastust, ülevoolavat armastusest. Milline isa annaks oma türtele/pojale KÕIK, mida ta hing ihaldab? Ilmselt hoolimatu isa.
Kui Sinu elus on praegu olukord, kus jääb mõistetamatuks, miks asjad ei läinud nii, nagu Sa oma südames ootasid, siis pea meeles, et see, et nii juhtus, on PARIM! Sa ei tea, millise üllatusega Jumal homme lagedale tuleb. Ta ei ole Jumal, kes lööb ühe ukse kinni, avamata teist ust. Ta ei ole selline Jumal. Ta armastab Sind. Ta hoolib Sinust. Tal on PARIM plaan Su jaoks. Ja just seetõttu pidigi praegu nii minema. Kui Jumal nii tegi, siis järelikult Tal on plaan. Plaan, mis on parem, kui Sa oskaksid ette kujutada. Kui Tema nii tegi, siis Ta kannab ka hoolt Su eest ja varustab parima varustusega! Ole valmis! Ole elevil!
