NB! See sündmus leidis aset 26. 07. 2012. Väljavõte päevikusissekandest "Minu lahe elu"
Kui ma ütlen Sulle praegu, et Sa võidad homme lotoga 1 000 000 eurot, siis KUI REAALNE see Sinu jaoks praegusel hetkel oleks? Mitte just eriti, ma arvan. Minu elus on olnud väga palju selliseid "one-in-a-million" situatsioone. Näiteks täna olin Hes-is tööl 11.00-19.00. Sinna tulid tuli sööma Heartbeat'i meeskond. Meie vestlus võis olla midagi sellist:
*N- nemad
**M - mina
N: Hello!
M: Hello!
N: One double cheeseburger without onion and mayonaise.
M: Ok. (sisestasin aparaati nende tellimuse ja avastasin, et neil olid kaelas "Heartbeat'i" meeskonna sissepääsusildid) Oh, you're from Heartbeat Festival? That's awesome! I'm gonna be there on Saturday night as Josh Mcdowell is sharing his lifestory. I'm reading his book and God has totally changed my heart through it.
N: Really? What book?
M: "The secret of loving"
N: Great catch! That's a good one. By the way: Josh is sitting right there. You wanna come over and talk to him?
M: Of course! I would love to come! I'll come if I have time!
Kuna mul oli üsna kiire ning kliente oli palju, siis Josh'i lauani ma ei jõudnudki, AGA... See sama mees, kellele ma burgeri müüsin, tõi mulle paberi Josh'ilt. Sinna oli kirjutatud: "Jo Regiina: You are special. Josh :)"
Ütle mulle - kui suur on tõenäosus, et inimene, kes Su elus hetkel väga aktiivset rolli mängib (nt on kirjutanud raamatu, mida Sa hetkel loed ja mis on TÄIELIKULT Su mõtteviisi, ja mis veelgi tähtsam - SÜDANT - muutnud), tuleb just sellesse Hesburgerisse (kuigi USA-kad käivad ju McDonals'is ja meie lähedal on mitu Hes-i), milles Sina töötad ja just sellel päeval, sööma.
Lugesin hommikul Piiblist Laul 121-e ja ma tõesti tunnen, et Jumal on mu Hoidja!
NB! See sündmus leidis aset 29. 07. 2012 ja on väljavõte päevikusissekandest "Minu lahe elu."
Uskumatu, kui kasulik võib olla üks kaart (map). Käisin täna Olevistes, et kindlustada endale koht eespingis. Miks Olevistes? Sest Josh McDowell rääkis seal vingest avastusest, mida ta tegi ning mille tulemusi saame me kõik avalikult näha ja lugeda juba 2013 aasta mais. Lootsin, et mul avaneb võimalus Josh'iga rääkida. Samas ma ei panustanud sellele- kõik tahavad ju temaga rääkida.
Kirikusse sisenedes märkasin ma Joshi helesiniseid raamatuid "Kaalukad tõendid." See maksis ainult 10 eurot ja kuigi mul oli see 10 eurot täitsa olemas, ma ei julgenud seda osta, sest see oli mu söögiraha terveks kuuks.
Olin kirikus istunud umbes 10 minutit, kui minu juurde tuli üks tuttav nägu, kellega ka natuke juttu puhusime. Pärast esimest koosolekut (Olevistes on 2 jumalateenistust e koosolekut, mina jõudsin esimese poole peale) trügisin tädide-onude vahelt kolmandasse ritta. Teadsin, et sealt näen Josh'i kindlasti. (Ma tean, et ma kõlan nagu mingi hullunud fänn, kes on võimeline kõike tegema, et oma iidolile kasvõi "tere!" öelda. Võin teile siiralt kinnitada, et oma südames ja ka oma loomuses ei ole ma SELLINE, kuulsatest inimestest on mul kalduvus suure kaarega eemale hoida. :D Joel Reinaru võib teile seda kinnitada. :D). Ma ei saanud kuidagi lahti mõttest, et seal koguduses on NII PALJU inimesi (Karmelis on ju umbes-täpselt 300, kellest iga pühapäev on kohal kuskil 70-80). Nii palju inimesi, keda varsti taevas näen!!
Vaheaeg kestis kuskil 20 minutit. Nägin Joel Reinaru, kes mind märgates suundus kohe minu juurde. Rääkisin talle Hesburgeris juhtunust. Selgus, et Joel oli USA-s olles tema juures ööbinud. Joel oli koos ühe naisega, kes oli ka Hes-is tol (26.07) päeval. Ta tundis mu ära ja tahtis minust ja Josh'ist pilti teha. Josh oli aga ametis autogrammide jagamisega- järjekord oli metsik. Naine trügis autogramminäljaste vahelt läbi ja läks Josh'i juurde. Josh'ile piisas, kui ta kuulis nime "Regiina." Ta hakkas kohe mind rahvahulgast otsima ja hüüdis: "Regiina, Regiina!" Ma ei mäleta meie vestlusest palju, aga ta oli heldinud, kui kuulis, mida Jumal oli teinud mu südamega tema raamatu kaudu.
Back to the story - see mees võttis kaamerale minu kirjeldusi lapsepõlvest, teismelise-east ja hirmust, millega ma üles kasvasin: see sõit koju. Ja need kojusõidud lasteaiast. Kahvlite, rätikute ja kruuside loopimised. Kallaletungid. Sellest kõigest hoolimata on mu isa mulle VÄGA KALLIS.
Olevistes esines ka üliäge bänd Papel Mache (lugege täpsemalt http://www.reverbnation.com/papelmache), kelle ühelt liikmelt sain kingituseks plaadi. Neile meeldis väga mu Piibel. :D Ka sellele mehele, kes mind intervjueeris. :D Kunagi tundsin piinlikkust oma Piibli pärast, sest see nägi nii kapsas välja. Nüüd olen ikka ja jälle nii tänulik Jumalale, et mu Piibel võib sellisel määral inimesi kõnetada ja panna neid mõistma, miks selle uurimine nii tähtis on. See ON NIII VÄÄRTUSLIK RAAMAT! Nii mahlane ja hea!
Ühesõnaga- mul oli metsikult tore päev..... :) Ma sain tagasi heita pilgu oma minevikku ja näha, et hoolimata oma valust ja hirmust läbiimbunud lapsepõlvest, võin ma täna "kiidelda," et Jumal on NII VÕIMSALT mu sellest kõigest terveks teinud. Võtnud need killud, mis minust järgi jäid pärast NEID aastaid ja teinud minust täiesti uue inimese. Uue südamega inimese. Jumala jaoks ei ole TÕEPOOLEST MITTE MISKI võimatu! Ma ei saa olla pime ja öelda, et Jumalat pole olemas. Sõbrad - 15 aasta jooksul tekitatud kahju ei ole võimalik ühe palvega eemaldada. Aga Jumal just seda tegi. See asjaolu tõestab minu jaoks Tema olemasolu. Vaielgu teadlased, palju nad tahavad. :D
