Jumal ülendab alandlikke ja alandab suurelisi

Koht: Tallinn, Mustamäe
Aeg: 5.05.2015

Alates abiellumisest on meil Ardiga olnud üks lahutamatu sõber - Excel. Või Aksel, nagu me teda naljaviluks ikka kutsume. Seda siis põhjusel, et Aksel haldab meie raha sisse-ja väljavoolu. Kuna suvel on meid ees ootamas üha suuremad kulutused, samas sissetuleva raha hulk jääb samaks, siis ennustab Aksel meile rahalisi raskuseid. Selle vältimiseks pakkus Ardi välja, et ma võiksin tööle minna. Samas - ma õpin siiski keerulist eriala ja ma ei tahaks kõige selle pingutamise tulemusel lõpuks Maximas või Rimis töötada. Minu ainus vastus Ardile oli, et SOBIB, aga ma oleks nõus vaid oma erialase tööga. Mis oli ilmselge vihje Kunda tsemenditehesele. See jutt oli meil jaanuari alguses.

Jaanuari lõpunädalatel tuli minu juurde TTÜ AML-i (anorg. materj. teaduslaboratoorium) labori juhataja, kes pakkus mulle stipendiumit, motiveerimaks laboris magistritudengi ja oma baka lõputööks erinevaid analüüse tegema - ja muidugi ka lõputööd kirjutama! See rõõmustas väga, sest tegelikult üliõpilane oskab hinnata igat lisa 100€, mis jälle taskusse tuleb. Nii maksis teaduslabor mulle stippi nii umbes 5 kuud.

Tagant järele analüüsides on huvitav näha, mis Jumala plaan tegelikult oli. Näiteks käis meil spektromeetri pärast Lovibondi-mees (nii me teda kutsume), kes nähes minu kui noore keemiku töökultuuri oli tugevalt üllatunud, sest tema polevat 20 aasta jooksul näinud, et keegi laboris nii eeskirjapõhiselt ja korralikult analüüse teeks. Ma ei osanud selle peale midagi muud öelda, kui kiita A. Vaarmanni, kes mind üksikasjalikult "Analüütilise keemia" aine raames laboris korrigeeris. Tegelikult läheb kogu au ja kiitus Jumalale, sest... Ma avastasin, et Piibel räägib samuti sellest, kuidas Jumal varustab inimesi erakordselt täpsete töövõtetega:

"Vaadake, Issand on nimepidi kutsunud Betsaleeli, Huuri poja Uuri poja Juuda suguharust, ja on teda täitnud Jumala Vaimuga, tarkuse, mõistuse ja teadmistega ning igasugu tööoskusega, et kujundada kunstipäraseid töid kullast, hõbedast ja vasest, uurendada kive raamistuse jaoks ja nikerdada puud, tehes igasugu kunstipärast tööd.Ta on temale ja Oholiabile, Ahisamaki pojale Daani suguharust, andnud oskuse teisi õpetada. Ta on neid täitnud oskusega teha igasugu tööd, olgu sepa- või kuduja- või kangakirjajatöö sinisest, purpurpunasest ja helepunasest lõngast ning linasest lõimest, või olgu kangrutöö, teha kõiki töid ja olla leidlik kunstipärastes töödes." Mt. 35:30-35

"Ja ma olen andnud kõigi arukate südamesse oskuse teha kõike, mida ma sind olen käskinud: kogudusetelgi, tunnistuslaeka ja lepituskaane, mis on selle peal, ja kõik telgi riistad, laua ja selle riistad, puhtast kullast lambijala ja kõik selle riistad, suitsutusaltari, põletusohvri altari ja kõik selle riistad, pesemisnõu ja selle jala, kootud riided, preester Aaroni pühad riided ja ta poegade preestriameti riided, võideõli ja healõhnalised suitsutusrohud pühamu jaoks. Nad tehku kõik nõnda, nagu ma sind olen käskinud!” Mt. 31:6-11 

Ka H.E, kes minu ja teise kaastudengi tööd jälgis, alati kiitis mu puhtaid töövõtteid, korralikkust ja piinlikku täpsust. Igakord, kui kiita sain, oli "juhuslikult" vähemalt üks labori juhtninadest seal juures ja kuulis seda.

Märtsi lõpus sain laborijuhatajalt (ta on mõnusa huumorimeelega vanem härra, kel on väga keeruline eneseväljendusoskus, st ta kasutab väga keerukaid väljendeid ka väga lihtsate asjade seletamiseks) sellise kirja: "Regiina, palun pistke pea esimesel võimalusel mu toa uksest sisse. RK"

Minu jaoks oli see suht creepy kiri, sest ma kartsin, et olin millegagi hakkama saanud ja nüüd pidin seletust andma - kuigi omast arust tegin kõike korrektselt. Seal olid veel mõned asjad, mida konfidentsiaalsuse huvides jätan mainimata. Läksin siis kokkulepitud ajaks RK kabinetti ja mis ma näen - veel üks väga tähtis ja auväärt daam kabinetis. Mõlemad muigasid rõõmsalt, kui kohmetuna sisse astusin ja...

Pikk jutt lühidalt - nad pakkusid mulle püsivat palgalist tööd laboris, millel on perspektiivikas karjääriredelil ronimise võimalus. Muidugi - selliste asjade puhul - võtsin nädal ja rohkem mõtlemisaega, palvetasin, otsisin Jumalat ja kui olin kindel, et see on kooskõlas ka Tema tahtmisega, siis ütlesin oma jah-sõna.

Praegu töötangi AML-is - mind õpetab välja H.E, kes 1. septembrist läheb pensionile ning selle järgselt asun täitma tema ametikohustusi.

Tegelikult on see lugu sellest, kuidas ma alustasin selles laboris tööd - tehes kõike tasuta - kuid täites töökohustusi, justkui saaksin selle eest tipptasemel palka - oleks ma siis nii püha, et ise selle peale tulin, aga credit läheb ikkagi Pühale Vaimule, kes selle idee ja nõuande algusest peale andis. Ma tunnen enda sees, et MA PEAN kõik analüüsid tegema nii täpselt, kui on reaalsuses ja kõiki mõõtemääramatusi arvestades võimalik, sest ma vastustan ühelt poolt küll kogu labori eest, kui annan vääraid tulemusi meie partneritele, kuid teisalt - ja mis veelgi tähtsam - ma vastutan Jumala ees, kui oma tööd hooletult ja üle jala teen. Ma ei lohakust endale lubada!

Kõige huvitavam on asja juures see, et ma ei plaaninud ju kunagi keemiat isegi õppima minna - tahtsin arstiks saada. Ma vihkasin keemiat keskkoolis kogu südamest ja ma tean, et õpetaja andis mulle mõnede asjades osas isegi armu, sest ta teadis, et keemia ei kuulu kohe üldse mu lemmikainete sekka. Mu jaoks on siiani jäänud mõistetamatuks, kuidas Jumal suutis mind (õpin rakenduskeemia ja biotehnoloogia erialal) pimestada sõna "rakendusKEEMIA" osas, sest ma nägin ainult seda "biotehnoloogia" poolt ja see huvitas mind, sest olin kunagi bioloogia tunnis sellist sõna kuulnud. Ja kuigi mind huvitas ka ravimisüntees, on Jumal mind orgaanilisest keemiast ja kogu eluskeemiast (mis mind selle eriala poole üldse vaatama pani) täiesti konkreetselt eemale juhtinud ja jätnud mulle vaid anorgaanilise ja elutu keemia, mille vastu mul viimased 8 kuud on täiesti pöörane huvi. Ilmselgelt näeb Jumal suuremat pilti ja ma lihtsalt TÄIEGA usaldan Teda kõiges.

Aga minu mõtted ei ole teie mõtted, ja teie teed ei ole minu teed, ütleb Issand. Sest otsekui taevad on maast kõrgemal, nõnda on minu teed kõrgemad kui teie teed, ja minu mõtted kõrgemad kui teie mõtted. Js. 55:8-9

Sest mina tunnen mõtteid, mis ma teie pärast mõlgutan, ütleb Issand: need on rahu, aga mitte õnnetuse mõtted, et anda teile tulevikku ja lootust. Jr. 29:11

"Work in Estonia" raames sai tehtud üks väike klipp ka, kus mu laboris töötamine mahutati 0,5 sekundi sisse. :D Poole sekundi kuulsus - checked! :D

Tuhkatriinu lugu ehk kuidas ma oma kingad üles leidsin

Koht: Tallinn, Kesklinn
Aeg: 3.03.2015

WAFiga käime ikka aeg-ajalt televisioonis või tuntud Eesti artistidega esinemas. Oli siis tulemas minu esimene esinemine Kanal 2 saates "Nädalalõpp kanal 2ga". Kuna aasta lõpus on nagunii tulemas Valge Gospel, siis soovisin investeerida valgetesse tepitud tennistesse. Sain kontakti ühe netipoega ning sai kokku lepitud, et lähen nende kontorisse neid tenniseid proovima, sest ma ei kipu ostma asju enne, kui olen 100%-liselt veendunud toote sobivuses.

Kodus toksisin googlemaps'i sisse aadressi ja mulle tundus, et see on minu jaoks tuttav paik. Poeomanik ütles veel, et neil on puidust hele maja. Sõidan siis mina rõõmsalt bussiga ja saabubki lõpuks peatus, kus pean maha tulema. Tulen mina maha ja olen tõsiselt üllatunud, sest TÄIESTI võõras koht mu jaoks. Mitte kuskilt ei paistnud ka hele puumaja. Olin kergelt paanikas ja jalutasin bussipeatuses edasi-tagasi. Olukorra tegi minu jaoks pingeliseks see, et mul oli kuklas tiksumas kell, mis lähenes suure kiirusega kokkulepitud ajale - ja ma isegi ei teadnud, kus kohas ma olen. Mul oli kägarasse kortsutatud paberisse kirjutatud ka aadress, aga sellenimelist polnud silmapiiril.

Ma olin vaevalt jõudnud lõpetada mõtte, et "Ah, ma küsin siin kellegi käest, kus see maja selle aadressiga asub", kui Jumal ütles mulle: "Regiina, otsi üles naine, kellel on must jope ja oranž helkur." Ma hakkasin silmadega otsima naist, kellel on must jope. Bussipeatuse lähedal oli ülekäigurada ja varsti tuligi sinna nurga tagant krapsakal sammul keskealine daam, kellel oli must jope ja oranž helkur. Kõndisin kiirel sammul samuti ülekäiguraja juurde. Siis andis Jumal edasised instruktsioonid: "Nüüd kõnni tema järel nii kaua, kuni ma ütlen STOPP!" Kõndisin tema järel kuskil 2-3 minutit ja siis ütles Jumal ühe ülekäigu juures "STOPP!". Kui ma siis seal foori taga seisin, siis nägin, et 10m kaugusel oligi see maja selle aadressiga, mida olin otsinud! Just siis, kui mina jõudsin teisele poole teed ja selle maja ette, keeras maja ette ka juhataja. Ostsin oma tennised ja enne, kui olin välja minemas, ütles ta, et "Oot, mul siin ühed analoogsed väikese defektiga, annan Sulle need tasuta kaasa!" Mina seda defekti küll ei näinud, aga kui nii, siis olgu peale! :D

Ma nii hindan seda, et Jumal mulle sellisel viisil appi tuli! Mul ei olnud ju hädaolukorda, sest oleksin saanud ka inimestelt abi küsida. Samas on nii lahe, et Jumal märkab selliseid väikseid olukordi ja Ta muutis selle olukorra kaudu mu südant nii alandlikuks!! Olin juhtunust kogu päeva nii heldinud!!

Väike pilt siis saates käigust. Mina olen Teedu kõrval esireas. :)

Kui ma loodan Jumalale

Vahel Piiblit lugedes tundub, et inimesed, kelle eludest ilmekaid näiteid tuuakse, elavad rahulikku-õnnelikku - jah, vahel mõni mure seas, aga Jumal tõmbab nad alati üleloomulikul viisil kõigest välja! Jumala sõbraks nimetatud Aabrahami puhul võiks mõelda, et KUNA ta oli ikkagi JUMALA SÕBER, siis vaevalt, et tal mingeid muresid oli. Kõik ju teadsid, et selle vennaga ei maksa jamada, sest ta loeb Su mõtteid ja elu nagu raamatut ja mis peamine -Jumal on temaga! Samas - tema naine oli viljatu. Kuidas saab Jumala sõbra naine olla viljatu?! See on teiste olmeprobleemide kõrval ikka väga tõsine asi. Jumal lahendas selle asja muidugi ära.

Olgu, aga läheme Joosepi elu juurde. Ta oli oma isa lemmikpoeg - Isa eelistas teda teiste vendade seas. Mis peamine - teda võiks ju pidada väga suureks jumalameheks, sest ta nägi prohvetlikke unenägusid - kas mitte ka tänapäeva kristlased seda ei igatse? Kõik on hästi, kuni ta vennad ta lihtsalt maha müüvad. Sealt edasi on tema elu üks üles-ja allamäkke minek. Jumal lahendas ka tema olukorra.

Võtame siis Taaveti - juutide armastatuim kuningas! Jumal valib ta eriliselt välja, annab tema kätte kõik vaenlased, aga tema elu pingelisem aeg on Sauli valitsemisajal, mil Saul otsis pidevalt võimalust Taavetit maha lüüa. See ei ole naljaasi, kui Sa oled presidendi sõber, aga ühel hetkel tekib presidendil idee Sind maha lüüa, sest Sa oled potentsiaalne oht tema positsioonile. Ja Jumal päästab Taavetigi raskest olukorrast.

Vahel on nii, et me elame oma elu ja teeme kõike õigesti: meie süda on pühitsetud, põhimõtted ja motiivid puhtad. Just siis, kui Sa arvad, et oled "lõpuks ometi normaalseks saanud", näitab Jumal mingi olukorra läbi Sinu tahumata külgi, Sinu vildakat iseloomu, Su kurjuse ilmingutega motiive. Pingelises olukorras Sa võib-olla vihastad ja ütled asju, mida Sa ei oleks kunagi arvanud enda seest välja tulevat ja küsid siis üllatunult, et "mis siis see nagu oli?!". 

Minu elus on hetkel selline olukord. Meil oli ühes aines eksam, kus sain päris head punktid. Mitte sellepärast, et ma ise oleksin tohutult õppinud, vaid sellepärast, et üks kursaõde sai vanemalt kursavennalt paari aasta taguse eksami. Erinevalt oma kursakaaslastest õppisin ma ikka kogu eksamimaterjali endale selgeks -mu üle isegi irvitati, et - "Täitsa hull, ta teeb ju igal aastal sama eksami!" Muidugi lootsin ma südames, et Jumal soosib seda juhust ja et ka sel aastal tuleks sama eksamivariant, mille kursaõde üles pani. Eksamil olin rõõmus - analoogne variant, väga minoorsete modifikatsioonidega tuligi eksamile! Koju minnes süda juubeldas, et Jumal mulle vastu tuli väga raskel ja pingelisel perioodil.

Kui tulid eksamitulemused, siis minu oma jäi 78 kanti, teiste tulemused olid vahemikus 80-92, loomulikult oli ka minust madalamaid tulemusi, aga neid oli vähe. See pani mind mõnevõrra kulmu kortsutama - kuidas nii, et mina, kes ma siiski õppisin ära terve eksamimaterjali, sain teistega võrreldes siiski üsna madala tulemuse. Juhtus paar väga tõsist intsidenti, mille valguses ma mõistsin, et ma peaks üldse tänulik olema, et sellisedki punktid sain, sest lisapunktid andsid kogu eksamipunktide summaks 88, mis jääb napilt 5 piiri alla. Sest tegelikult kasutasin ma ikkagi ebaausat võtet. Teised ei ole kristlased ja ei ela Jumala seaduste kohaselt - mina elan! Kui ma eksin nende seaduste vastu, siis ma ei saa loota, et Jumal vaatab seda kuidagi käed rüpes ja laseb hr intelligentsel kurjusel mu südametunnistuse ära keeta. Mul on väga hea meel, et ma oma eluviisidega ei ole PV häält vaigistanud. Ta näitas mu südant ja ka eksimust selle olukorra taga.

Muidugi olin ma oma südamehoiaku pärast väga õnnetu, see pühkis terveks õhtuks - ja veel paaril järgneval päeval - naeratuse mu näolt. Selles loos on veel ärevaid hetki ja õhus olevaid teravaid küsimusi, mida ma delikaatsuse huvides ei saa jagada, aga olukord on kergelt öeldes pingeline. Ma pidin enda jaoks langetama üsna ebameeldiva otsuse - mis oli isegi mu põhimõtete vastu - aga kuna minu otsus mõjutas paljusid, kuulasin lähedaste arvamusi ja jätsin olukorra torkimata. Ma kahjustasin selle otsusega oma mainet, aga säästsin paljude teiste mained ja loodetavasti päästsin teised keerulisest olukorrast. Ma ei tea, mis minust nüüd edasi saab ja kuidas see mõjutab mu tulevast tööd, aga ma loodan Jumala peale ja ma tean, et Ta tõmbab mind välja, sest ma olen teinud omalt poolt kõik võimaliku ja nii ausalt, kui selle olukorra raamides on see võimalik olnud.

Ma imetlen selles osas Taavetit. Tal oli elus kõiksuguseid jamasid, aga ta MITTE KUNAGI ei kaotanud lootust, et Jumal tõmbab ta neist kõigist välja. Ma arvan end teadvat, miks ta sellise veendumusega seda uskus: ta andis KÕIK endast, et tema süda oleks iga päev puhas ja alandlik Jumala ees, ta otsis kogu südamest Jumalat igal päeval ja ei kahelnud kunagi Temas. Kui ma mõtlen tagasi kõigile nendele olukordadele, mis mu elus on olnud, siis see innustab mind lootma Tema peale - ja samas võitlema iga päev - KÕNNIN KAS VÕI KULMUDE PEAL - aga ma valin miinuste surve all plussid!

Valides plussid miinuste surve all

Koht: Tallinn, Mustamäe
Kuupäev: 7. märts 2015

Kui ma loen Piiblit, siis vahel jääb mulle mulje, justkui mõistaks Piibel mind, mu eluviisi, mu mõttelaadi, mu tegusid, mu südamehoiakuid hukka. Tegelikult see pole nii. Piibel annab mudeli, Piibel on peegliks. Peegli mõte on Sulle näidata, milline Sa oled, et seejärel teha vastavaid muudatusi. 

Näiteks - hommikul ärgates peeglisse vaadates näed, et juuksed on sassi. Peegel ei mõista Sind hukka Su sassis juuste pärast. Peegel lihtsalt näitab Sulle, et juuksed on sassis ja kammides saad need korda teha. Kui Sa midagi sööd ja hammaste vahele jäävad mõned mooniseemned, siis peegel lihtsalt näitab, et Sul on mooniseemned hammaste vahel, aga peegel ei mõista Sind hukka sellepärast. Ta näitab, et mooniseemnete eemaldamisega tagad normaalse naeratuse.

Mõnikord ma mõtlen, et mis on meie elu eesmärk. Minu meelest Mart Metsala vastas sellele küsimusele väga tabavalt - 

"Maailmas on ju nii palju kurjust ja samas ka palju headust. Jumal tegi selle süsteemi ometi selliselt, et Tema inimesed võiksid elada ainult headuse keskel. Piltlikult võiks öelda, et me teeme ühe suure ringi ja paneme sinna sisse kõik plussid. Nii kaua, kuni Sa kuulad Jumala sõna, saadki Sa plussides käia ja elada nii, nagu miinuseid ei olekski olemas. See oli Jumala algne mõte. Nüüd keegi tegi selle ringi katki ja laskis sinna miinused sisse. Piibel ütleb, et see oli üks peainglitest. Ta ise koos oma saatjaskonnaga muutus miinusmärgiga olenditeks. Temast sai miinuste maaletooja. Miinused on kurjuse kaasprodukt ja meie kristlastena ei peaks neid sööma. 

Nüüd aga elame me maailmas, kus miinused ja plussid on segi. Kas Sa oled näinud alatust, reetmist, kurjust, vägivalda, vargust? Jah, loomulikult. Aga kas Sa oled näinud ustavust, headust, armastust, pühendumist, puhtust, pühadust? Ma olen näinud mõlemat. Nad on külg-külje kõrval ja mõte ongi selles – Jumal on lubas selle sündmuste käigu niimoodi minna, et Sina kasvaksid üles sellises maailmas, kus miinused on justkui võimul. 

Kui Sa ei valeta, siis Sul on raskem elada – oled nõus? Sest see maailm on valedele rajanev süsteem. - Mis Sa ei joogi mürki või? Kõik teised ju joovad – ja mida rohkem jood, seda kangem mees oled! 
- Kas Sa nagu ei tegelegi väärastunud praktikatega? Kas Sa ei kuulugi vähemusse? Eriti uhke on täna kuskile vähemusse kuuluda. (Kommentaariks: minu+Marise näide: me ainsana füüsikas ei spikerdanud ja meile vaadati viltu, et mõttetud tuupurid). 

See süsteem surub meile jõuga miinuseid peale. Jumala mõte on see, et Sa siin valid miinuste surve all plussid. Kui Sa ütled, „Okei, ma saan kas või kehvemini hakkama ja jään millestki ilma, aga ma ei ole nõus valetama ja ebaausaid võtteid kasutama.“ 

Muidugi võiks öelda, et meie elu eesmärk on teisi inimesi Jumalale lähemale tuua, evangeliseerida ja ma olen sellega ka 100% nõus. Samas, see on globaalsem lähenemine asjale. Kui rääkida Sinust ja minust, siis ka me ise peaks oma eluga Jumalale au tooma KÕIGES, mis me teeme, ütleme, mõtleme. Muidugi ei saa me end Jumalale meelepärasemaks muuta, kui me valime kriitilises olukorras tõsise miinuste surve all miinuste asemel plussid, aga ma olen kindel, et Jumalale ei jää see märkamatuks.

Mõnes olukorras on nii palju lihtsam valetada, vältimaks kellelegi haiget tegemist. Samas siin tekib täiesti konkreetne loogikaviga (loogikaviga seisneb siis sellest, et valetamisega produtseerid 2 miinusmärki, tõtt rääkides 1 miinusmärgi; tihti inimesed arvavad, et valetades on kogusumma positiivsem, tegelikkuses on negatiivsem). Toon illustreerimiseks konkreetse näite: ütleme, et Sa lubasid oma sõbrale, et Sa ei räägi tema saladust välja, aga siis satud seltskonda, kus kõik räägivad mingeid põnevaid uudiseid ja Sa tahaks ka midagi põnevat jagada - näiteks oma sõbra saladust. Ütleme, et Sa teedki seda. Teadlikult või kogemata, see ei mängi rolli. Seltskond lubab vaikida, aga seda siiski ei juhtu. Sõbra saladus imbub seltskonnast välja ja varsti teavad seda kõik. Ja siis see sõber tuleb ja küsib Su käest, et kas Sina rääkisid selle välja. Kui Sa valetad ja ütled EI, siis oled Sa teinud kaks miinusmärgiga asja - Sa valetasid ja reetsid oma sõbra usaldust. Kui Sa otsustad rääkida tõtt ja tunnistad, et ei suutnud kiusatusele vastu panna/kogemata rääkisid, siis oled Sa teinud ühe miinusmärgiga asja - Sa reetsid oma sõbra usaldust. Võib-olla ütled, et "Aga sõber võib mu peale vihastada ja sõpruse katkestada, siis on ju neid miinusmärgiga asju rohkem!" Tegelikult on Su sõbral täielik õigus Su peale vihastada, sest Sa siiski kuritarvitasid ju tema usaldust. Ta võib ka sõpruse Sinuga katkestada. Ta võib valida Sulle enam mitte kunagi ühtegi saladust usaldada ja Sa pead aru saama, et tal on selleks täielik õigus. Samas - Sina oled valinud miinuste surve all plussid. 

Mina olen näinud, et mis iganes Sa teinud oled, kelle iganes vastu eksinud - kui Sa valid miinuste surve all plussid, siis Tema aitab Su välja sellest jamast, kuhu Sa oled sattunud.

Lugu sellest, kuidas Jumal jääb viimasena põrmu peale seisma. Vol 2

Koht: Tallinn, Mustamäe
Aeg: 24.-25.01.2015

Ma ostsin endale 1000-tükilise pusle, treenimaks oma kannatlikkust ja tuleb tunnistada, et pusle kokkupanemine tõesti kasvatab kannatlikkust. Tegemist on siis Art Puzzle seerias oleva Michelangelo maaliga "The Creation of Adam". Praeguse seisuga on see mul koos ja ma juba jahin järgmist puslet.

Aga see selleks - räägin nüüd asjast. Mu tark sõber Hele ütles hiljuti, et "Ega alandlikkus vist tõesti kunagi iseenesest ei tule, vaid ikka läbi raskuste." Ja tõsi see on. Meis kõigis on teataval määral olemas selline osa, mis tahab saavutuse, komplimendi vms najal oma nina püsti ajada. Samas igasugune üleolevus, uhkus rikub meie südant (mida samas tuleks hoida enam kui kõike muud, sest sellest lähtub elu) ja ega ilmaasjata pole öeldud, et mida kõrgemale Sa nina püsti ajad, seda valusamalt ja kõrgemalt Sa kukud. 

Mida aeg edasi, seda rohkem hakkas minu vastu rääkima Matteuse 25:14-30 ehk siis lugu talentidest. 
"Sest sellega on lugu just nagu mehega, kes enne võõrsile minemist kutsus oma sulased ja andis oma varanduse nende kätte. Ühele andis ta viis talenti, teisele kaks ja kolmandale ühe, igaühele tema suutlikkust mööda, ning läks ära võõrsile. Kohe läks see, kes oli saanud viis talenti, ja kauples nendega ning sai teist viis. Nõndasamuti ka kaks talenti saanu sai teist kaks juurde.  Aga kes oli saanud ühe, läks ja kaevas maasse augu ning peitis ära oma isanda raha. Pika aja pärast tuli nende sulaste isand koju ja nõudis neilt aru. Siis astus ta ette see, kes oli saanud viis talenti, lisas sellele teist viis talenti ja ütles: „Isand, sa andsid mulle viis talenti, ennäe, ma olen saanud teist viis talenti!”  Ta isand lausus talle: „Tubli, sa hea ja ustav sulane, sa oled olnud ustav pisku üle, ma panen su palju üle. Mine oma isanda rõõmupeole!”  Ka kaks talenti saanu ütles ta ette astudes: „Isand, sa andsid mulle kaks talenti, ennäe, ma olen saanud teist kaks talenti!”  Ta isand lausus talle: „Tubli, sa hea ja ustav sulane, sa oled olnud ustav pisku üle, ma panen su palju üle. Mine oma isanda rõõmupeole!”  Siis astus tema ette ka see, kes oli saanud ühe talendi, ja ütles: „Isand, ma tean, et sa oled vali mees, sa lõikad sealt, kuhu sa ei ole külvanud, ja kogud sealt, kuhu sa ei ole puistanud.  Ja ma kartsin, läksin ära ja peitsin sinu talendi maa sisse. Vaata, siin on sinu oma!”  Tema isand aga vastas talle: „Sa halb ja laisk sulane!  Sa teadsid, et ma lõikan sealt, kuhu ma ei ole külvanud, ja kogun sealt, kuhu ma ei ole puistanud. Siis sa oleksid pidanud mu raha andma pankurite kätte, ja tulles ma oleksin saanud oma osa kätte vahekasuga.  Võtke nüüd tema käest talent ära ja andke sellele, kellel on kümme talenti! Sest igaühele, kellel on, antakse, ja tal on rohkem kui küllalt, kellel aga ei ole, selle käest võetakse ära seegi, mis tal on."

Sellel lool on väga õpetlik sisu - kui Sulle on antud mingisugunegi anne, siis arenda seda! Ma ei saa enda kohta öelda, et oleksin andekas laulja või et mul on eriline nišš hääles. Samas teenin ma nii koguduses kui Püha Müristuses Jumalat just oma häälega. Ma mõistan väga selgelt oma vastutust - Jumal oleks võinud mind 12-aastaselt tummaks jätta, aga Ta andis mulle võimaluse, andes tagasi mulle mu hääle - seega andes mulle võimaluse oma häält arendada ja selles sisalduvat pisitillukest talenti arendada.

Novembri alguses kuulsin elus esimest korda WAF-koolist ja katsetest. Kuna Anneli Pilpak sellest nii innukalt rääkis, tekkis minus tõsine soov ennast proovile panna ja tõesti käituda kui see hea sulane, kes oma väikest talenti kahekordistab. Katsed olid 25. jaanuaril ja niipea, kui eksamisessioon läbi sai (16. jaanuar), alustasin usinalt proovidega - igapäevaselt ülistasin mitmeid tunde siira südamega Jumalat ja tõesti tundsin lootust kasvamas mu sees. Muidugi tuli teha proove ka katsete jaoks - klaveril aitas mul harjutada mu kallis ja tõeliselt ustav südamesõber Hele. Iga kord, kui üldse mõtlesin katsete peale, hakkas mu süda metsikult peksma ja suur kabuhirm tuli südamesse - ma pean ikkagi seisma ju Eesti parima lauluõpetaja Maikeni ees. 

Päev enne katseid. 24.01.2015
Üritasin Jumalat kogu südamest ülistada, aga kõik, mis tegin oli ikka väga hull. Hääl oli kare ja kähe, kaunistusi teha oli võimatu, hääl ei kõlanud kohe üldse. Enne otsustavat esinemist või kontserti tekib (alates plaadiprojektist, enne seda ei tekkinud mul kunagi klompi kurku) mul alati mingi tugev klomp kurku, nii ka siis sel õhtul. Pingeid lisas seegi, et katsed toimusid kell 11:30-12.00 ja sel ajal pole mul kunagi hääl lahti: kõlab hoopis kähedalt ja madalat. Kõrgetest puhastest nootidest ei tasu sel kellaajal isegi mitte unistada. 

WAF-i katsed. 25.01.2015
Unes nägin muidugi seda, kuidas kõikvõimalikel viisidel läbi kukkusin: hääl ei kandnud, vibrato ei töötanud, hääl madal ja värvitu. Ärkasin mitmeid kordi üles selle peale, et mu süda  peksis nii kõvasti, nagu oleksin lõpetanud just 100m jooksu. Kell oli 5:30. Kuna ma ei suutnud rahuneda, panin käima Mart Metsala jutluse ja järgmine hetk ärkasin 12:25! Oh, no! Ma olin unustanud WAF-i katsed! Magasin sisse! Otsisin siis võimalusi neile helistada ja teada saada, kas on veel võimalusi laulma tulla. Ja siis käis äratuskell. See oli olnud taas lihtsalt halb unenägu. Kell oli 7.00. Tegin oma hommikusi toimetusi ja kell 8.00 hakkasin häält lahti laulma. Kell 9.00 ma enam väga hullult ei kõlanud. Kurku tahtis kogu aeg tekkida klomp, keelasin sellel Jeesuse nimel tekkida. Toimis! Kui Helega WAF-i sisse jõudsime, siis valdas mind täielik rahu - süda ei pekselnud ja klompi kurgus ei olnud. Justkui oleksin läinud emale külla. Väga mustalt ei laulnud ka - paar kohta oli, kus 0,2 tooni oli noot madalam tegelikkusest, aga üldiselt läks kõik ikka väga hästi. Kohtunikeks olid siis Anneli Pilpak, Maiken ja Ago Anderson. Kõige lahedam oli ikka see, et ma suutsin neid naerma ajada. :) 

Maiken aka Kadri Koppel

Anneli Pilpak

Ago Anderson










Mõni päev hiljem sain e-mailile kirja:

Ma olin lihtsalt nii õnnelik ja tänulik Jumalale! Ja tänulik nende sõprade eest (ja oma mehe eest!), kes mu pärast palvetasid! Ma usun, et põhipõhjus, miks Jumal lasi mul sellesse kooli sisse saada, oli see, et mu motiivid olid puhtad: mul polnud isiklikust egoismist ja eneseteostamisvajadusest tingitud soov sinna sisse saada - et kõigist paremaks saada ja äkki isegi vb kunagi kuulsaks lauljaks saada! Minu soov on tuua Jumalale au ja väljendada oma tänulikkust selle eest, et Ta mind kunagi terveks tegi. Jumal andis hääle ja võib selle sama hästi ka võtta. Olen sellest täielikult teadlik. See and on Tema teenimiseks ja kui kunagi tõesti vaja, siis teenin Teda ka mingis muus kontekstis, aga seda üksnes Tema juhtimisel. Valgust on vaja siiski kõige rohkem seal, kus on  pime. See kehtib ka muusikamaailmas. Seetõttu imetlen tõsiselt Daniel Levi...

Hetkeseis. 
Nii nagu Hele ütles - alandlikkus ei ole asi iseenesest, see tuleb Su ellu läbi raskuste. Ka praegu seal koolis õppides näen igapäevaselt väga palju noori ja väga talendikaid muusikuid, kes laulavad maailmatasemel ja see teeb nii alandlikuks. Seal on lihtsalt kümneid ja kümneid 13-15aastaseid, kelle hääles on nii palju küpsust, et see on aukartust äratav. Iga kord enne, kui lähen WAF-i, siis palun, et Jumal hoiaks mu südame alandliku ja et ma ei laseks oma südames esile kerkida uhkusenooti. Ma ei taha kunagi kellelegi ülevalt alla vaadata sellepärast, et ta laulab mustemalt kui mina või sellepärast, et ta hääles pole nii palju värvi, kaunistusi, tehnikat jne.

Vokaaltehnika tunnis (minu õpetajaks siis Maiken) näen, kuidas Jumal õpetab mind kasutama erinevaid tehnikaid ja kuidas Ta mu häält arendab. Viimases bändiproovis avastasin, et mu hääleulatus on kasvanud mitmekordselt ja suudan laulda overdrive'is selliseid noote nagu ei kunagi varem. Mariliisi ja Ave helistikud ei valmistanud mulle kell 10!!!!  hommikul mitte mingit probleemi ega vaevusi. Kooriproovis+tantsutrennis on kõige imelisem ilmselt see, et olen alati pidanud ennast puujalaks, aga viimane kord sain juba esiritta tantsima minna, sest mul oli tants selge. Ja ma sain teada, et ma polegi puujalg. :D :D  

Ühesõnaga - treenin oma alandlikkust ning tahan selles rohkem ja rohkem kasvada. Olen Jumalale nii tänulik, et mul on võimalik õppida Eesti ühe parima lauluõpetaja käe all ja avastada, mida kõike on Ta mu sisse sündides pannud. 

"Inimest alandab ta oma ülbus, aga kes on alandliku vaimuga, saab au." Õp.29:23

"Mis on, ei jää selleks, mis ta on: alandlik ülendatakse, kõrk alandatakse." Hs.21:31

"Tema on andnud sulle teada, inimene, mis on hea. Ja mida nõuab Issand sinult muud, kui et sa teeksid, mis on õige, armastaksid headust ja käiksid alandlikult koos oma Jumalaga?" Mi.6:8

Lugu sellest, kuidas Jumal jääb viimasena põrmu peale seisma. ...:::Vol 1:::.. Ülesminek ja kolinal kukkumine

Koht: Tallinn
Aeg: 2013 märts - 2014 mai

Kui ma 2013/2014 õppeaastal liitusin Oleviste noorte visiooniga "Piibel 100ga läbi!", siis kõige enam jäi mulle aastasest Piibli lugemisest meelde Iiobi lootusrikas hüüe - "Sest MA TEAN, et mu Lunastaja elab, ja tema jääb viimsena põrmu peale seisma." Iiobi 19:25. Üldse on Iiobi lugu siiralt õpetlik - kui Sa oled kaotanud KÕIK, siis tuleb välja see, kes Sa tegelikult oled.

Ülesminek.
2013. aasta alguses alustasime koguduse meeskonnaga oma debüütplaadi salvestamist. See oli üks ütlemata tore ja õppimisrohke aeg. Olin sel ajal väga üllatunud, et mind valiti laulma sellel plaadil lausa 3 laulu ning üks mu omakirjutatud lugu läks samuti plaadile. Samas oli minus, küll vähe, aga olemas, see pool, kes TAHTIS veidike nina püsti ajada ja säärase suure soosingu tõttu ka uhkeks minna.

Kolinal kukkumine.
Nagu ikka - Jumal näeb, et uhkus hävitab meie isiksuse, hävitab meid - ja seetõttu Ta rakendab meetmeid meie muutmiseks. Enne, kui uhkus jõudis oma siirdeid mu südamesse ajada, saatis Jumal abi - küll sellise, mis mulle väga haiget tegi, kuid õpetas mind metsikult!

Nimelt, kui ma stuudios laulma pidin, ei olnud mul aimugi diktsioonist, toega (kääne: tugi-toe) laulmisest ja hääle puhtusest. Ma olin laulnud nii, nagu oskasin ja olin heaks arvanud. Kuid just nende ÜLIOLULISTE elementide puudumise tõttu palus salvestaja korduvalt mul samu fraase korduvalt uuesti ja uuesti laulda. See oli üsna alandav. Kui esimesed korrad olin ma stuudiosse minnes väga õnnelik, siis pärast esimest salvestust ei soovinud ma stuudiosse enam tagasi minna. Kuid loomulikult polnud sellest pääsu. Minu jaoks polnud kõige valusam see, et mul polnud suurepärast lauluhäält, vaid see, et ma tundsin ja ka nägin, et olin meie meeskonda (kes mind, kogenematut, usaldasid) alt vedanud. Ja vot see oli lõikavalt valus. Tundsin, et kulutasin asjatult meie stuudioaega ja... vedasin teisi alt.

Pärast plaadi valmimist (maikuus) oli vahel pikk suvi ja see oli üks valusamaid aegu mu elus. Tundsin siiralt, et ei taha laulmisega elu lõpuni tegeleda ja see väga muserdas mind. Kui plaat oli lõplikult valmis (novembris), siis kõik loomulikult kiitsid ja julgustasid mind, aga ma ei olnud kindel, kas nende kiitus ja julgustus oli siiras või soovisid nad mu elu varjamatut madalseisu leevendada. Jumal tegi mu südame väga-väga-väga alandlikuks. Kui varem olin lavale läinud laulma ilma igasuguste probleemideta ja lavanärvita, siis pärast plaadi salvestust ei kippunud ma lavale üldse ja kui seda siiski tegema pidin, olin eranditult ALATI kabuhirmus ja laulsin väga mustalt.

Ma ei hakka laskuma küll detailidesse, milliseks olin ma muutunud pärast plaadisalvestusprotsessi (pärast maikuud siis), aga seda ilmestab kõige enam ilmselt mu ema sõnad, milled ta lausus pärast seda, kui ma juuni alguses koju läksin: "Regiina, mis Sinuga juhtunud on? Sa oled tundmatuseni muutunud." Ja ma olingi. Ma ei vaadanud inimestele otsa. Ma ei julgenud. Olin täiesti lohutamatult kurb ja... Kõik, mis ma ütlesin, oli läbi imbunud kurjusest ja lootusetusest.

Jumal jääb viimasena põrrmu peale seisma. Vol 1
Mäletan, kuidas septembris (2013) hüüdsin Jumala poole ja anusin, et Ta tõmbaks mind välja. Võtsin kitarri ja väljendasin oma südameigatsust -korrates ikka ja jälle, et "Ma tean, et mu Lunastaja elab ja Tema jääb viimasena põrmu peale seisma." Just sellel õhtul kinkis Jumal mulle laulu "Iga hingetõmbega". Tegemist on südamepuistega Jumalale, kus ma selgelt väljendan teadmist, et Jumal muudab mind ja tõmbab mind sellest jamast välja. Mul on täitsa olemas salvestus sellest, millele on tehtud ka algeline seade tšello-ja kontrabass-tšello-vioola-1.viiul-2.viiulipartiidega + klaver ja kitarr, aga kuna ma pole professionaalne laulja, ei julge internetiavarustesse teistele kuulamiseks riputada. Me tegeleme Püha Müristusega hetkel bändiseade väljatöötamisega, küll saabub õige aeg ka Sulle kuulamiseks.

Kuid see laul oli vaid algus. 2014. aastal valiti mu laul "Rohkem kui Puusepp" üheks Piiblipäevade (PP) ülistuslauluks. Saan aeg-ajalt sõnumeid võõrastelt inimestelt, kes kirjutavad, kuidas nad selle laulu kaudu on saanud puudutatud ja Jumalale lähemale. See on huvitav, sest "Rohkem kui puusepp" pole ülistuslauluks kunagi mõeldud olnud, pigem on ta selline.. Õhutus-või tunnistuslaul. Mul on nii hea meel, et Jumal on selle laulu läbi saanud nii paljusid kõnetada. Täiesti uskumatu, et mõned noored üle Eesti kasutavad seda ülistuslauluna igal noortekal; ka kuulsin, et Türi Kristlikul konverentsil tegi mingi bänd seda lugu. Joonas Alvre ja tema PP meeskond on teinud sellest võrratu variandi:

Kunagi küsisin Jumalalt, et miks Ta on andnud mulle nii palju laule ja mis on üldse nende eesmärk, aga vot PP-st ja sellest, et mu laulu seal kasutatakse ülistamiseks - sellest poleks ma osanud isegi unistada.

Aga see ei jäänud Jumala viimaseks üllatuseks. Mis Ta veel tegi, sellest järgmises postituses. :) 

Jumal kasutab tavalisi inimesi

Aeg: 3. oktoober 2014 (või nädal-paar varem)

Koht: Tallinn, Oleviste

Alustaksingi siis selle lausega, mis ka pealkirjas seisab - Jumal kasutab tavalisi inimesi - Sind ja mind - et teenida oma kogudust. Ma arvan, et paljudel kristlastel tekib kohe reaktsioon - "Ah, mis nüüd mina! Ma pole nii vaga nagu need USA vennad, kel on prohvetlik and või tervendusand!" Tegelikult piisab sellest, et Sa oled ustav Jumalale: otsid iga päev Tema tahtmist, palvetad, puhastad Sõna läbi oma südant ja õpid Teda Sõna kaudu tundma. Mõnikord õpid Jumalat tundma tegude kaudu - nt kui Ta annab armu Sulle, kuigi Sa pole seda isegi ära teeninud jne...

Aga nüüd konkreetse näite juurde. Tõenäoliselt oli see 3. oktoober, kui me sõitsime Ardiga Kundast Tallinnasse ja otse noortekale. Põhjus siis selles, et Markus oli palunud mul noortekal tunnistada. Mäletan, kuidas alustasin reede hommikul Jumala otsimist. Ma tavaliselt ei lähe lõdva randmega noortekale rääkima millestki suvalisest, sest kellele see korda läheb? Kui midagi tunnistada, siis peab see reaalselt ka kedagi teenima. Aga keda teenima? Sellele küsimusele ma vastust otsisingi. Mul oli südames küll aimdus, millest rääkida, aga ma ei olnud kindel.

See päev oli igas mõttes küllaltki kummaline: meil Ardiga omavahel tekkis ei millestki sellised tülid, mis panid mind mõtlema, et MIS TOIMUB?!? Mina isiklikult ei lähe kunagi kirikusse ilma, et ma ei oleks eelnevalt end pühitsenud ja oma südame Jumala ees palves puhastanud. Samas kogesin, kuidas need tülid rüvetasid mu südant ja ma täiesti reaalselt mõtlesin, et helistan Markusele ja ütlen, et ma ei saa noortekale tulla. Et veel tülidest vähe oleks - nii Kundas kui Tallinnas tekkis meil Ardiga kaks ülitõsist liiklusohtlikku olukorda, kus me oleks teinud ränga avarii. Mõlemal korral eirasid kaasliiklejad liiklusreegleid (Kundas eiras autojuht stop-märki ja ei pidurdanud; Tallinnas ei tahtnud bussijuht omal rajal sõita, vaid soovis sõita kahel rajal korraga.. Ja ta ei tahtnud rida vahetada, kui Sa seda arvad. Üritas nagu meile sisse sõita). Ühel hetkel sai mulle aga väga selgeks - see, millest ma pidin tunnistama ja see, et tunnistus oli potentsiaalselt ohtlik kuradile. 

Kirikusse jõudes rääkisin sellest, kuidas  noortekale tulekuks oli vaimses sfääris suur vastupanu ning just suure vastupanu tõttu oli mul kindel veendumus, et Jumalal on tarvis kellelegi  midagi väga tähtsat edasi öelda selle tunnistuse kaudu. Tunnistasin siis sellest, kuidas mul silmalaug rohkem kui 1,5 kuud järjest iga päev mitmeid kordi tõmbles (sellest pikem lugu 10. novembri postituses "Kroonilised haigused ja nendest tervenemine") ja kartsin, et tegu on kroonilise närvikahjustusega. Tunnistasin, kuidas sellest terveks sain lihtsalt kuulutades silmalaule, et ta ei tohi enam tõmmelda!

Ülistuse ajal tuli üks tüdruk (HH) minu juurde ja ütles, et see sõnum oli täpselt talle: nimelt käis juba pikemat aega tema hüppeliigeses mingi raks läbi ja ta kartis, et tegu on vigastusega, mis on kujunenud krooniliseks. Ta seletas, et tal olid peas täpselt samad mõtted, mida ma oma tunnistuses edasi andsin - lootusetus, hirm, et ta ei saagi enam terveks. Ta palus, et ma tema pärast palvetaksin.--

Ma ütlen ausalt, et ma olen ühe korra veel kunagi noorena palunud ühe tüdruku jala pärast, kes kukkus trepist alla ja ta jalg sai kohe pärast palvet terveks, aga ma olen näinud pärast seda paljusid inimesi, kelle pärast on palvetatud ja nad ei ole terveks saanud. See on nagu.. mingi bloki tekitanud. 

--Back to the stroy- kui HH minuga rääkima tuli, siis kõige suurem võitlus oli minu sees. Mõtlesin, et mul pole ju mingit tervendusandi. Kartsin, et mis saab, kui ta ei saa terveks? Arvestades kõike seda, mis päeval juhtus - kõik see vastupanu ja õnnetused - olin kindel, et Jumal tervendab HH ja kurat oli lihtsalt püüdnud temast välja imeda lootust paranemise osas ja takistada ka Jumala ime sündimist tema elus. Mäletan, et kasutasin palju lühilauseid ja palvetasin midagi väga lihtsat -  "Jumal. Mina olen lihtsalt üks väike inimene. Sina läkitasid mind. Ma poleks elu sees ise noortekale tulnud. Tervenda HH ja anna talle tagasi tema elu. Las kõik tervis voolab tema jalga. Siis üritasin Jumalale seletada tervendamise protsessi molekulaartasandil ja lõpuks tänasin Jumalat, et Ta tervendas HH." Pärast palvet ütlesin HH-le, et kui valu tagasi tuleb, siis ta peab sellele hüppeliigesele ütlema, et "Saa terveks, Jeesuse nimel! Sa ei valuta enam! Ma keelan Sul raksatada!" 

Mõni aeg hiljem nägin HH-d uuesti ja küsisin, et kuidas tal hüppeliigesega lood on. Ta säras rõõmust ja ütles, et alates sellest noortekast pole enam valutanud ega rakse läbi käinud. HH usk ja Jumala vägi oli see, mis tegi HH hüppeliigese terveks. Samas - nii lahe, et mu süda oli avatud kuulama Jumala häält ja kuuletuma.

See oli  meetod, mis töötas HH puhul. Samas tuleb meeles pidada, et haigustel on erinevad põhjused ja kunagi ei saa ega tohi sama meetodiga läheneda kõikidele haigustele. Ma olen seda oma silmaga näinud. Mõned haigused inimeste eludes on põhjustatud kroonilisest patust, mõned hoopis andeksandmatusest jne. Ma võin ju palvetada mõne sellise inimese eest ja öelda, et ta peab edaspidi oma haigusele tervist kuulutama, aga ta ei parane. Miks? Sest see ei ole see juhtum! Palju jõudu vales kohas ei anna mitte mingit tulemust. Ta peab hoopis võib-olla välja tõstma patu oma elust ja alles siis paraneb! Või siis leppima ära inimesega, kellele ta pole andeks andnud ja alles siis ta paraneb. Muidugi on ka selliseid juhtumeid, kus haiguse on põhjustanud kuri vaim, kes elab inimese sees. Kui see vaim välja ajada, siis inimene paraneb oma haigusest ja saab tagasi oma elu. Mäletan, et Mart Metsala rääkis millalgi, et oli üks vähihaige, kelle pärast ta palvetas ja selle inimese puhul Jumal täiesti konkreetselt ütles, et seda inimest ta ei tervenda. Mart kirjeldas, et see oli selline EI, et umbes "Ära hakka isegi paluma, see asi ei kuulu arutamisele!" Vähihaiged võivad teatavasti ulmelisi valusid kogeda. Mart siis küsis, et kas Jumal on nõus valu ära võtma. Sellele küsimusele vastas Jumal konkreetselt - "Jah, loomulikult saab!" See naine, enne kui ta suri, võttis vist vaid aspiriini mõnikord. See on ikka tõeline ime, arvestades kui piinarikkalt mõned vähihaiged siit ilmast lahkuvad - isegi morfiin pole nende valusid ära võtnud.

Tegelikult on haiguse ja põhjuse vahel mõnikord olematu seos, aga kui Sa oled avatud Jumala südamele ja tahtele, siis Jumal ütleb, mis selle inimese haiguse põhjuseks on ja siis oskad ka õigeid asju palvetada. Pole mõtet välja ajada vaimu inimesest, kelles seda pole jne.

Jumal ei kasuta Sind ja mind ainult tervendamiseks. Mul oli 2010 aasta English Camp'is kunagi selline juhtum, et Taevatee (retk, kus pead tegema igasuguseid sümboolseid tegevusi, aeg mõtisklemiseks, palvetamiseks ja Jumala otsimiseks) ajal nägin üht noormeest. Ta nimi on Tymoteusz (tšehh), ja ühel hetkel Jumal ütles mulle (eesti keelde tõlgituna: minu sees oli täiesti konkreetne teadmine), et ma pean oma käe tema õla peale panema. Ma tegin seda ja läksin edasi. Mõni tund hiljem, kui Taevatee oli täiesti läbi saanud, tuli ta minu juurde. Ta ütles, et oli Jumalat täiega otsinud ja palunud, et Jumal puudutaks teda. Sel hetkel, kui ma oma käe tema õlale panin, koges ta reaalselt Jumala armastust, rahu, soojust ehk seda puudutust, mida ta oli palunud. Ma täpselt enam detaile tema öeldus ei mäleta, kuna see oli rohkem kui 4,5 aastat tagasi, aga see on ehe näide sellest, kuidas Jumal kasutab tavalisi inimesi oma tahte teostamiseks ja kaasinimeste õnnistamiseks. Mul on Tymoteuszega koos isegi üks pilt tehtud:

Jumal kasutab Sind ja mind ka selliste lihtsate vahendite kaudu, nagu - paar julgustavat mõtet, mõni kirjakoht või lihtsalt kompliment kaaskristlasele. Ma tean seda, sest Jumal on mind selleks kasutanud - seda enam kasutab Ta Sind selleks!!

Jumal on ka mind teiste kaudu imeliselt õnnistanud. Näiteks mõned pastor Gunnari laused on nii tugevasti mu sisse jäänud, et kuigi need on 4-5 aasta tagused, ma mäletan neid siiani, justkui ta oleks neid öelnud 3 sekundit tagasi. Need on sellised laused, mis on muutnud mu eluolukordi!

See, et Sa kuuled Jumala häält, eeldab pidevat osadust Temaga. Pidev osadus eeldab, et Sa armastad Jumalat ja tahad Teda nt telekavaatamise või Facebook'is istumise asemel tundma õppida. Mis on indikaatoriks, et Sa tõesti armastad Jumalat? Sellest juba järgmises postituses.