Võimalik, et ka Sinul on südames asju, mis takistavad Sul olla õnnelik? Kas pole nii? Selleks võib olla nt igatsus armastuse järele või isegi materiaalne vajadus. Tihti arvame, et kui me igatsus täidetakse, siis võime öelda: "VOT NÜÜD OLEN ÕNNELIK! Kuid läheb mõni aeg mööda ja me taipame, et ei tunne end taas õnnelikuna... Tuleb tuttav tunne? Näiteks- oled alati soovinud endale kitarri ja mõtled, et "Oh, kui ma vaid ainult ühel päeval omaksin kitarri- küll ma siis oleks õnnelik!" Sa saad oma kitarri ja tõepoolest- Sa oledki mõni aeg õnnelik.... Kuid läheb mööda aasta... Okei 2 aastat. OKEI 5 aastat.... Ja tunned, et- nii, mul on nüüd kitarr, AGA vot kui mul oleks SEE ASI, siis oleks ma TÕELISELT õnnelik...
Siin, mu sõbrad, kerkib üles probleem, millel nimeks "Tänulikkuse puudumine!"
Jätangi selle postituse sellise lahtise sisuga... Sest see on see koht, kus Sul on võimalus oma Isaga sellest probleemist rääkida...
