Sõnadel on vägi!

Täna on olnud meeletult veider päev. Üleval olen olnud 38 tundi ja pole siiani silmatäidki maganud. Jah, veidi karm :D Ja miks? Ärge küsige :D Hihi ;)

Loen hetkel Yonggi Cho raamatut "Neljas dimensioon." Soovitan täiega lugeda. Kas Sa teadsid, et räägitud sõnal on loov jõud? Mina teadsin. Aga mitte kunagi ei mõelnud ma selle peale ega mõistnud selle tähendust.


Kas Sa teadsid, et kõnekeskus valitseb kogu närvisüsteemi üle? Sellise olulise avastuse tegid neuroloogid 1979. aastal. Aga kui lugeda Jaakobuse kirja kolmandat peatükki, siis näeme, et Jaakobus teadis seda juba 2000 aastat tagasi. Jaakobus ütleb selgelt, et see, kes suudab valitseda oma keelt, suudab valitseda ka kogu oma ülejäänud keha (2). Keel on väike liige, AGA võib talitseda kogu keha! Hämmastav, kas pole!?



Ma olen tavaliselt inimene, kes üritab kuuldut kohe oma ellu rakendada. Ja niisiis ma tahstin näha, mis minu külvatud sõnast kasvab.



Mu matriklis oli inglise keel. Ja see häiris mind. Miks? Inglise keel oli "4." Paljud ilmselt ütleksid, et "Regiina, ole õnnelik. Neli on ka hea hinne." Paraku mitte minu jaoks. Minu soov on õppida nii hästi, kui võimalik. Alati võtta kõigest maksimum ja teha oma parim. Ja ma ei leppinud sellega, et inglise keel, mis mul 4 aastat järjest "5" oli, nüüd peabki edaspidi "4" olema. Niisiis hakkasin ma rääkima oma sõpradele: " Teate, ma saan inglise keele 5!" Eks nad vaatasin mind pisut imelikult. Et ma olen pooletoobine, aga ma ei andnud alla!

Inglise keele tunnid: neli-nelja järel. Üks kolm. Mõni viis. Ega ma tegelikult end halvasti ei tundnud. Ma olin heas mõttes nii rumal, et ikka rääkisin, et inglise keele kursus tuleb ikkagi "5!"

24. veebruaril oli puhvetis tööl nagu tavaliselt. Üks mu paralleelklassi tüdruk tuli ja ostis juua ning solvas mind. Päris kõvasti. Ja ma tundsin, et ütlen talle kohe midagi mürgist vastu. Õnneks Jumal sulges mu suu ja ütles: "Regiina, õnnista teda!" Ma sain Jumala peale kurjaks ja ütlesin: "Aga..." Kuid Jumal ütles:"Õnnista teda!" Ma kuuletusin ning palusin: " Jumal, mina ei tea, miks ta mulle nii ütles. Võib-olla on tema peres aset leidmas suured probleemid ja see oli põhjus, miks ta mulle nii ütles. Jumal, Sinu õnnistus olgu tema ja tema päeva üle!"

Pärast seda, kui olin selle palve lausunud, ulatas üks mu kallis klassiõde mulle mu matrikli. Ma võtsin selle enda kätte ja naersin veel, et näed, inglise keel on viis. Kui ma avasin oma õpinguraamatu ja inglise keele kohalt, pidin šoki saama. Miks? Sest inglise keel oli tõepoolest ja PÄRISELT KA "5!!!"

Ma ei usu seda mõnes mõttes siiani. Vahel ärkan keset ööd üles ja vaatan oma matriklit ning inglise keele hinnet. Ja ikka on 5! Siis olen hästi õnnelik, tänan Jumalat ning jooksen tagasi voodisse magama. Hihi. :)

Niisiis, mida külvad Sina? Jälgi ennast täna:
1)Milliseid sõnu Sa räägid. Kas ülekaalus on a)positiivsed sõnad?
b)negatiivsed sõnad?
2) Milline tulemus on Sinu väljaräägitud sõnadel?

Siiski, rääkige oma eludesse positiivseid sõnu, sest siis ka juhtuvad positiivsed asjad! Oled märganud, et Sinu elus juhtuvad negatiivsed asjad? Siis on täpselt õige aeg hakata külvama häid sõnu. Tagajärg? Head viljad!

Jumal õnnistagu teid kõiki rikkalikult ja ülevoolavalt!

Olin kaotamas oma iseloomu.

Ilmselt hirmutab pealkiri mõne ära. Muretsemiseks põhjust aga pole. Vähemalt mitte teil. Minul paraku küll.

Aastal 2008 tegin ma läbi suure muutuse. Õigemini viis selle muutuse minus läbi Jumal, kes puhastas mu südame kanalid:
1)Ropendamisest said lahked sõnad
2)õelutsemisest siirus
3)ebaviisakast inimesesest sai sümpaatne inimene
4)vihkamisest ja kibestusest sai armastus.

Jumal oli loonud uue inimese uue identiteediga. Ja ma armastan seda identiteeti!Ja iseloomu!

Noortekasse minnes muutusin alati hääääääästi elavaks. Minusse tuli meeletu energia, justkui oleks mu akut või patareid laetud. Ma ei kontrollinud, mida ma ütlesin, lasin oma „vanal mina'l“ vabalt tegutseda, sest ma polnud MITTE KUNAGI varem omavanuste kristlastega koos olnud- ma ei teadnud kuidas olla, kuidas mitte; mida öelda, mida mitte.

Mida ma pean üheks oma suurimateks miinusteks, on minu KÕVA hääl (nagu leedukatel ikka). Inimesed, kes mind hästi tunnevad, ei ole häiritud sellest, kui ma kõvasti räägin (vahel siiski), aga tavaline rahulik eesti inimene lärmamist ei talu. See on harjumatu eestlase kõrvale. Mida ma mõtlesin „ma ei kontrollinud ennast“ all oli see, et kui ma midagi rääkisin, siis ma ei kontrollinud, kui kõvasti ma midagi ütlesin. Ja see häiris inimesi.

Teadlased on teinud kindlaks, et LÄRM VÄSITAB inimesi. Niisiis kuna mina olin lärmakas, tegi see fakt mulle eriti haiget. Ma olen niigi oma koolis tõrjutud- sest ma olen teistsugune ja seda nii välimuselt kui sisemuselt. Ma ei ole tüüpiline tibinäoga tüdruk, vaid mul on tugevad leeduka näojooned ja.... mul on kõva hääl. Mida ma kartsin Karmelis? Et inimesed hakkavad mind samamoodi kohtlema- nii nagu kooliski.

See fakt muutis palju mu elu. See võis olla umbes 4 kuud tagasi, kui ma hakkasin oma Karmeli sõpru vältima. Ma lihtsalt kartsin, et käin neile närvidele. Tavaliselt läksin ikka pärast teenistust oma sõpru tervitama, kallistama, juttu rääkima. Nüüd aga ei rääkinud nendega, vältisin nende pilke, mu vastused nende küsimusetele olid tihti, või isegi alati, külmad. Kui teenistus läbi sai, otsisin kiiresti väljapääsu, vaatamata kellelegi otsa.

Sellega muutus mitte minu identiteet, vaid iseloom. Ma muutusin tundetuks, irooniliseks: minu sees puhus jäine tuul. Tundsin end aheldatuna. Püüdsin nii väga püüelda selle poole, et mitte teistele närvidele käia. Paraku tegin meeletut hävitustööd nii endas kui oma sõprussuhetes: Minu üliemotsionaalsus oli asendunud kurbusega (see oli meeletult vangistatud olek: tundsin, et olen vangis iseenda sees), minu sõprussuhted nõrgenesid, sest inimesed ei saanud minust enam aru:
1)Miks Regiina meiega enam ei suhtle?
2)Mis tal viga on?
3)Miks Regiina mulle nii ütles?


Ja nii edasi. Ülienergiline ja rõõmus Regiina oli 4 kuud tagasi muutunud üleöö vaikseks, pisut naeratavaks inimeseks. Ma olin kurb. Ma tahtsin niiiiiiiiiiiiiiiiiii väga, et inimestel oleks minu seltsis mugav, et ma häiriks neid mitte vähemalgi määral. Ma olin saavutanud selle. Aga hinges varitses kibedus. Iga päevaga muutus suuremaks soov Karmelist, oma perekonnast, lahkuda.

Järsku oli minu südamehoiak see, et teised on minu kibeduses süüdi. AGA tuleta endale meelde, kes on süüdistaja? Ikka saatan. Tema oli see, kes pööras mu armastava südame vihkama mu enda perekonda- Karmeli rahvast. Ma hakkasin elama minevikus. Mu süda pöördus tagasi minevikku.

Ma jäin õhtuti sageli nuttes magama. Õppisin meelega kauem, et oodata, kuni teised pereliikmed on magama jäänud. Lootsin, et siis ei kuule keegi mu südantlõhestavat nuttu. Ma olin kui närtsiv roos. Mind ei kastetud mitte veega, vaid äädikaga. Iga päevaga kuivas mu süda aina rohkem kokku.

Enne laiutas minu südames armastus, tilgake oli kurbust ja ängi. Kui süda oli kokku kuivanud, ei jäänud armastusele enam ruumi, kurbus ja äng võtsid võimust. Sellest ka siis need paha-tuju-hood. Ma ei armastanud midagi. Ma ei armastanud kedagi. Isegi mitte iseennast.

Jõuluballil vaatasin peeglisse: mul oli seljas kaunis tumesinine valgete mummudega kleit, millel oli punane vöö. Ma ei tundnud inimest, kes vaatas mulle vastu. Väliselt oli see tüdruk imekena- rohkem meigitud, ripsmed pikemad kui tavaliselt, nägu kaetud jumestuskreemiga, lokkis juuksed vahetatud sirgendatud juuste vastu, AGA tema sees lokkas kurbus, ahistustunne, masendus.

Kui kõik teised ümberringi naersid ja tantsisid, siis tema ei SUUTNUD naerda- ta nuttis, pisarad voolasid. See tüdruk olin mina.

Kui sõitsin esimest korda Tartusse juhtide koolitusele (9.-10. jaanuar, 2010), siis autosõidu ajal ma nutsin. Jälle. Tagasisõit. Sama. Südantlõhestav nutt. Pärast noortekaid- nutt, ahastusunne.

Ma olin segaduses. “Mida, mida, mida pean ma tegema, ma küsin endalt iga päev.” Kirjutasin selle aja paiku sellise laulu. [Sõnu siia üles ei pane, kuna blogi on siiski avalik ja ei soovi, et kuskil neid sõnu kasutatakse. Kes tahab laulu kuulata, anna mulle teada ;)]

Alati, kui olen segaduses ja teadmatuses, mida teha, küsin abi Jumalalt (loomulikult ka igapäevaste otsuste tegemisel). Küsisin Jumalalt, et MIS TOIMUB? Mis on minust saanud? Miks ma ei ole enam see rõõmus Regiina? Miks on kurbus võtnud diktaatorliku ülemvõimu?

Eile (10.02.2010) käisin juhtide koosolekul. Läksin rõõmsal sammul Selverisse süüa ostma. Järsku avastasin- pekki, jätsin kindad isa autosse. Kui Karmelisse jõudsin, olid mu sõrmed nii läbikülmunud, et tundsin, et näpud lõhkevad iga hetkega. Meeletu valu! Ma isegi nutsin, vot nii valus oli! Sõin kõhu täis- kedagi polnud selleks ajaks saabunud.

Istusime (Maila, Erki, Maily, Kadi, mina, Anita, Innar, Kuldar, Märt, Andrus ja Ardi) ringis ja Märt palus jagada, mida vinget on Jumal meie eludes korda saatnud? Kohe tuli meelde viimane OG. Ma hakkasin rääkima ja järsku tuli minu sisse meeletu rõõm, kirglik armastus Jumala vastu! Ma läksin niiiiiiiiiiii äksi (tuletatud ingl.k. Action, seletada ei oska :D) täis! Täiega seletasin, minu üliemotsionaalsus oli tagasi! Tundsin, nagu oleksin uuesti armunud olnud (leidsin uuesti oma esimese armastuse- JUMALA!)

Jumal kuuleb ALATI meie palveid. Aga me peame olema kannatlikud. Jumalal on iga asja jaoks oma aeg. OMA AEG! Ma ei tea, miks oli selline periood minu elus vajalik, aga ühte tean KALJUkindlalt: GOD HAS EVERYTHING UNDER CONTROL!

Rasked ajad? Mida teha?

Ma mõtlesn, et nii vahva oleks kirja panna mõned minekviku tunnistused- asjad, mida Jumal saatis korda minu minevikus, siis kui ma alles sain kristlaseks.

See võis olla eelmise aasta jaanuaris (jaanuar 2009), kui ma soovisin meeletult enda ellu armastust. Ja varsti hakkaski üks kutt pidevalt pinda käima ja tuli minu juurde käimisejutuga. Mitmeid kordi ütlesin talle "EI (korvi andsin talle sellel põhjusel, et teadsin, et ta on poiss,kes mõned nädalad käib oma tüdrukuga, siis jätab maha)." Varsti hakkas mul temast mõnes mõttes hale. Samas olid mul tema vastu tunded. Mõtlesin, et olen veel elus vähe kogenud, küsin Jumalalt. Ma panin "villaproove" ja kasutasin muid vahendeid, et Jumalalt küsida. Vastus oli alati "Jah." Ma ei mõistnud seda. Miks? Sest tegemist oli mittekristlasega.




Olin suures segaduses ja otsustasin küsida ühelt kaaskristlaselt, mida tema arvab maailma-kutiga käimisest. Tema rääkis mulle sellise loo: Sina oled kristlane, tema mitte. Te olete erinevatel tasemetel. See on umbes sama, kui Sina oled laua peal, tema laua all. Temal on väga lihtne Sind laua pealt (usust eemale "meelitada") maha tõmmata. Samas on Sinul väga raske teda laua peale tõmmata (nt. kutt kirikusse tuua, et ta päästetud saaks vms). Tol korral ei öelnud see armas õde mulle, mida ma tegema peaksin. Ta palus, et otsustaksin ise.

Minu sees kerkisid üles mitmed küsimused:
1) On see ikka Jumal, kes ON NÕUS, et ma maailma poisiga käin?
2) Kui Jumal tõesti ON nõus, siis kas see tähendab, et Jumal kasutab meie suhet nii, et poiss saab lõpuks kristlaseks?
3) Millised on tagajärjed?



Saabus esmaspäev ja ma nägin seda poissi koolis. Ma ütlesin talle JAH. Ta oli loomulikult imestunud, sest ta poleks seda oodanud. Mille üle ma imestasin, oli see, et ta oli väga hoolitsev. Ta küsis kohe, millised on piirid, millest üle ei lähe, mis on minu usu vastu jne. Kallistamine oli viimane piir. See oli piir, millest ma üle keeldusin minema.



Mis juhtus? Avastasin, et küsin end tundidest varem ära, et temaga koos olla. Avastasin, et mu hinneteks olid: 3, 3, 4, 5, 3. Ma sain kolmesid väga harva ja kui ma kolme sain, siis hakkasin alati nutma, sest hinded olid minu jaoks äärmiselt olulised. Aga nüüd avastasin end olukorrast, kust mul oli saadud hinnetest ükskõik.



Nädala lõpus, see oli reedel, kui sain sõnumi: "Kord olid Romeo ja Julia, nüüd meie Sinuga. Ja armastus, mis sidus neid, seob meidki! Sinu ***O." Võib-olla on veidi julm, et tema saadetud sõnumid siia panen, aga... Jäägu see viimaseks. Ma lihtsalt tahan öelda, et ta oli äärmiselt hoolitsev. Just see täidis, mis mu augu täitis.



Pühapäeval sain aga sõnumi, kus ta tegi ettepaneku lahku minna. Ma olin ausõna vapustatud. Miks? Olin enne sõnumi saamist näinud unenägu, kus nägin teda teise tüdrukuga. Unenäo lõpus jätsin ta maha. Nüüd see juhtus päriselt. Ma olin ta peale meeletult pahane. Ma ei mõistnud, milles peitus põhjus. Loomulikult sain ma vihaseks, kui sain teada, et ta jättiski mind teise tüdruku pärast maha!



Tegelikult ei olnud mu aimugi, et mind ootas ees 2 kuud kõrberännakut. See oli aeg täis segadust, masendust, halbu hindeid, pragusid mitmetes suhetes (k.a. perekond, sõbrad, õpetajad), jms. Mul oli tunne, et olen täiesti väärtusetu. Tolm õhus. Üks sügisleht maas. Üks liivatera Sahara kõrbes. Eikeegi. Ühel süngeimal tunnil juhtusin kuulama Raadio 7 saadet, kus räägiti sellest, mis võib olla raskete aegade põhjuseks. Mind kõnetas eriti see kirjakoht: " Sellepärast, et ma ei läheks kõrgiks, on mulle liha sisse antud vai, saatana ingel, mind rusikaga lööma, et ma ei läheks kõrgiks. Sellepärast olem ma kolm korda Issandat palunud, et see minust lahkuks. Aga tema ütles mulle: "Sulle saab küllalt minu armust, sest vägi saab nõtruses täie võimsuse!" Sellepärast olen ma meeleldi nõtruses, vägivalla all, tagakiusamistes ja kitsikuses Kristuse pärast, sest kui ma olen nõder, siis ma olen vägev!" 2.Kor.12:7-10. Korduvalt küsisin Jumalalt, miks ma olen selles olukorras ja siis kumises vaid see kirjakoht mu kõrvus. Jumal ütles mulle: "Regiina, mul on sulle 3 sõna- HOIA MINUST KINNI!"



Seda ma tegin. Ma lugesin Piiblit sel ajal rohkem, kui kunagi varem. Ma palvetasin sel ajal rohkem, kui kunagi varem.



Saabus 13. märts. See oli 13 ja reede ning päev, mil sõitsin Karmeli noorte Talvelaagrisse. Kui ma hommikul üles ärkasin, ei olnud mul aimugi, kuidas see päev lõpeb!

Sõitsime ema ja Renataga Rakveresse. Ema pani mind Aqua hotelli platsil maha ja ütles, et saame pärast Karmeli juures kokku (see läks mul aga meelest ära!). Mina läksin rõõmsal sammul Selveri poole, et poest emale lillesibulaid osta ja endale lõhna(:D). Kui ma tagasi Aqua hotelli esisele platsile jõudsin, olid minu peas 2 küsimust:
1)Kas me pidime kokku saama siin- s.t. et ema tuleks mulle siia järgi?
2)Kas ma pean ise minema Karmeli juurde?



Aga paraku oli aega vähe- buss oli lahkumas ja mul polnud aega lihtsalt seista. Samas ei saanud ma käituda ka mõtlematult: Kui ma oleks hakkanud kohe Karmeli poole tatsuma, siis ema poleks mind leidnud ja oleks ka kurjaks saanud, et mõttetult edasi-tagasi sõitis. Kui ma oleksin liiga kaua oodanud Aqua ees, oleksin bussist maha jäänud. Võib-olla Sa mõtled: "Regiina, me elame 21. sajandis- kasuta mobiili!" Ma oleksin kasutanud, kui mul oleks kõneaega olnud :D. Aga mul ei olnud mitte sentigi!



Lootusetu tunne oli ausalt öeldes.Ma vaatasin taeva poole ja peas läks pirn põlema! Mulle tuli meelde kirjakoht Piiblist: "...kui teil oleks usk nagu sinepiivake, siis te võiksite öelda sellele mäele: siirdu siit sinna! Ja ta siirduks sinna, ja miski ei oleks teile võimatu." Mt.17:20. Kohe hakkasin palvetama: "Issand, mina tean, et Sina oled üks kõikvõimas Jumal ja Sinule ei ole MITTE MISKI võimatu! Sina ütled oma Sõnas, et kui minu usk on sinepi seemne suurune, siis ma võiksin liigutada isegi seda Aqua hotelli. Jumal, ma usun, et ma saan helistada oma emale. Jumal palun ainult ühte telefonikõnet! Aga Jumal, MA USUN! Aamen."



Umbes midagi sellist see palve oli. Värisevate kätega valisin ema numbri. Panin telefoni kõrva äärde ja... TELEFON KUTSUS!!! Mis aga juhtus- ema ei vastanud oma telefonile. Ma kartsin, et rohkem ma ei saa helistada, sest ma olin palunud ju ainult 1 telefonikõne. Siiski valisin ma uuesti ema numbri. TELEFON KUTSUS JÄLLE! Paraku lõppes ka see kõne tulemuseta. Ma võtsin kogu oma usu kokku ja helistasin siis õele. TELEFON KUTSUS!!! Ja... Õde võttis vastu!! Selgus, et ma pean siiski Karmeli juurde minema. AGA Jumal oli andnud rohkem, kui olin palunud! Ta tegutses üle minu mõtete ja palvete!

Alguses mõtlesin, et äkki isa oli kõneaega peale laadinud. Proovisin niisama kellelegi helistada. Telefonis olev hääl ütles:" Teie arvel pole piisavalt kõneaega, palun laadige täiendavalt kõneaega!" Ma mõtlesin: EI NO JUMAL, SA OLED TÕESTI VÄGEDE JUMAL!!!

Tulemus: Tänu Jumalale jõudsin kõrbest õitsevasse aeda! Masendus sai läbi!!! Ja ma sain ristitud! Leping Jumalaga!!! Ma lõpetasin selle veerandi kõikide viitega!

Mis ma tahan Sulle öelda, armas sõber? Raskeid aegu tuleb, ka kristlastel. Meil on aga Jumal, kes meid aitab! Aga ma tahan öelda Sulle need 3 sõna, mida ütles Jumal mulle: HOIA TEMAST KINNI!" Palveta, paastu, loe tihedamini Piiblit! Sest rasketel aegadel tegutseb kurat aktiivsemalt üritades lõhkuda Sinu ja Jumala suhet. Kuid kui Sa oled tihedasti Jumalaga kontaktis, siis kasvad Jumalale lähemale! Soovin Sulle õnnistust! Pea meeles: THERE IS A LIGHT AT THE END OF YOUR TUNNEL! See valgus on Isa käed, mis Sind kõvasti-kõvasti kallistavad! :)

F.O.G - Friends of God! 5.02.2010 õhtu!

Hei kallid!

Meie armas noortejuht Evelin aka Efka sõitis ära kaugele-kaugele Aafrikamaale! Loomulikult oli meil Kadiga hea meel, et Jumal teda oli varustanud. Samas esitati meile sellega suur väljakutse- oleme koolitatud noored juhid, teame palju teoreetiliselt. Nüüd tuli asi praktikasse viia. Ilma Efkata. Aga Efka korteris. Me usaldasime kogu OG Jumala kätte, sest nii tehes teadsime, et JUMALAL ON KÕIK KONTROLLI ALL!

Vaatasin kalendrit- OG-ni on 5 päeva. Teema oli meil paigas- Suhted sõpradega. Suhted kristlaste ja mittekristlasega. Kuidas tulla toime? Aga konkreetselt polnud meil Kadiga midagi.



Vaatsin kapi otsa- nägin kohvrit, mille olin saanud 1.09.2000, siis kui kooli läksin. Mõtlesin- JESSS, see kohver sisaldab kristlikke raamatuid, midagi ikka leiab. Vaatasin läbi umbes 20 raamatut. Mille ma sain, oli vaid üks lõik. Kuid ma ei heitnud meelt. Siis otsustasin minna interneti. Palusin Jumalalt, et leiaksin midagi, mis läheks täiega kokku sõpruse-teemaga. Ja järsku- PÕMM! Minu silmade ees oli interneti lehekülg. Ma lugesin ja lugesin ja...las ma mõtlen- lugesin! :D EI OLE OLEMAS!!! Just see, millest ma tahtsin rääkida!!!



Ma olin põnevil nagu kass, kes näeb peekonit. Kogu materjal oli meeletult hea ja ma nautisin tõeliselt ettevalmistust.

Siis jõudis kätte OG päev! Olime suusatamisest rampväsinud (Koolil oli suusasporipäev). Vaatasime Kadiga kogu materjali läbi. Kõik klappis!



Kadi ütles, et "Tead, Regiina Märt Saare OG-l on ülistus ka. Nii lahe! Tahaks ka!" Ütlesin Kadile, et " Jaa, aga paraku pole meie OG-s muusikuid, nii et jääb ära. Ülistus on meie jaoks liiga kõrge tase, see oleks level-up, Kadi." Ei möödunud palju aega, kui helistas Mari, meie külaline. Ta küsis mult, et "Regiina, kas võtan kitarri ka kaasa?" Ma mõtlesin: MIDA??? Aga ütlesin: JAH!!

Kui kell oli 18.00, oli kohale jõudnud 11 inimest: Renata, Marianne, Kristiina, Mariina, Eerika, Maarika, Mari, Kadi, Tuuli, Aveli. Hiljem tuli ka Mariliis. Tegelikult me pelgasime Kadiga- 12 inimest on palju, nii räägiti koolitusel. Kadi aga ütles, Regiina, me saame hakkama! Tänu Jumalale selle julgustava sõbra eest! :)





Meie söögilaud oli tänu Jumalale väääääääga rikkalikult kaetud. Mari õnnistas toitu, mille Jumal oli andnud.

Ja siis tegime ülistust. Megalahe aeg!

Seekord proovisime vaimuliku osa teha küsimis-vastusevormis. Vot ei oskagi öelda, kuidas see välja kukkus.



Kui vaimulik osa oli läbi, küsisin noortelt, et mis nad Sõnast arvavad. Marianne ja Aveli tundsid pärast OG vaimulikku osa, et nad on täiesti muudetud. Marika rääkis sellest, kuidas Sõna tema vastu rääkis. Aga me kõik olime ülirõõmsad!! Jumal oli meid kõiki üleloomulikult õnnistanud! Rääkisime oma kogemustest Jumalaga, tunnistasime- NO NII VINGE OLI!!!!! Detailidest ma paraku rääkida ei saa- SEE ON MEIE OG SISENE KOKKULEPE. Enne lõpupalvet tegime veel ülistust ja Marika tegi lõpupalve ja õnnistas koduteed.



ÄRAMINEK KORTERIST KUJUNES AGA RASKEKS. Olime ringis ja kallistasime. Mari tegi ettepaneku mängida ühte mängu, mida ta Piiblikoolis oli õppinud. Mängu sisu on keeruline seletada, aga põhipoint oli see, et igaüks ütles kellelegi midagi head! Siis küsisin, kas kellelgi on palvesoove, millega õhtul teisi meeles pidada. Mari ütles: „ Aga miks mitte kohe palvetada?!“ Niisiis palvetasime ringis üksteise eest.

Kui satute lugema seda blogi, siis palun palvetage:
1)Mariina eest- Tal on raskusi matemaatikaga. Palvetage, et Jumal võiks talle tarkust anda!
2)Ülleriinu eest- Tegemist on Aveli sõbrannaga. Ta ei ole veel kristlane, aga Aveli näeb temas igatsust Jumala järele. Palvetage, et Ülleriin võiks tulla usule
3)Tuuli eest- ei räägi detailidest, aga palvetage!
4)Maris- Tegemist on Eerika sõbrannaga. Tema peres on suured probleemid. Palvetage, et nii tema kui ka ta pere pääseks!



Vot nii oligi. Võib-olla tundub, et ei olnudki ju midagi erilist. Ma soovin, et Sa oleksid võinud olla meie seas. Saime kogeda Issanda armastust, suurust ja mis kõige parem- saime muudetud ja puhastatud!! Jumal õnnisatagu SIND!

Kanalid.

Hei-hei!

Ammu pole juba blogi kirjutanud. Lähipäevadest siis nii palju, et pühapäeval sain olla õnnistuseks oma koguduses Karmelis, kus jagasin seda, mida Jumal oli mulle südamesse andnud ja ilmutanud. Kirjutan selle siis blogisse kah :)

Ilmselt te teate, et mul oli suurepärane võimalus võtta osa koolituselt, mis jaanuaris toimus kahel nädalavahetusel. Koolituse ajal ilmutas Jumal mulle midagi, mida tahaksin Sinuga jagada.



See mida Sa ülal näed, on kanal. Kas Sa oled kunagi mõelnud, et kui räägid oma 1) sõpradele, 2) klassikaaslastele, 3) sugulastele, 4) perekonnale, 5) õpetajatele, 6) töökaaslastele Jumalast, siis miks midagi ei juhtu? Miks nad ei saa kristlaseks?

Kui ma olin 4. klassis, siis polnud mul kunagi puudu julgusest rääkida klassikaaslastele Jumalast. Paraku tegin ma aga väga suure vea. Loomulikut rääkisin ma neile Jumala armastusest, aga samas ma rääkisin neile ka põrgust. Ma teadsin, kui õudne koht see on. Ma armastasin juba sel ajal oma klassikaaslasi ja mulle tegi haiget mõte, et keegi neist võib sellesse kohutavasse kohta sattuda. Tegelikult ei oleks ma tohtinud isegi oma suud lahti teha! Tead, miks?

Ava oma Piibel ja loe 2.Kor. 3:1-3. See ütleb: " Kas hakkame siis jälle iseendid soovitama? Või kas vajame, nagu mõningad, soovituskirju teie kätte või teie käest? TE OLETE MEIE KIRI; KIRJUTATUD MEIE SÜDAMESSE, KÕIGILE INIMESTELE TUTTAV JA LOETAV, SEST TEIST ON JU ILMSI NÄHA, ET TE OLETE KRISTUSE KIRI, mis meie teenimistöö läbi on valminud, kirjutatud mitte tindiga, vaid elava Jumala Vaimuga, ka mitte kivilauakestele, vaid lihastele südamelauakestele."

Kas Sa tead, millist kirja oskavad lugeda KÕIK inimesed, ka kirjaoskamatud? Meid ennast. Aga millise vea tegin mina? Jah, ma olin kristlane ja uskusin Jumala Sõna, aga Jumala Sõna ei jõudnud minu elus praktikasse. Ma ropendasin hullemini, kui mõni voorimees. Ma kaklesin kodus oma õe-vennaga ja olin sõnakuulmatu vanematele. Koolis hakkasin vastu õpetajatele. Kas see on kiri, mida peaks peegeldama kristlane? Ei, kindlasti mitte. Miks Sõna ei jõudnud mu klassikaaslaste südametesse? Jumal ütles, et minu südames on samasuguseda kanalid, nagu eespool oleval pildil.Aga..



Paraku oli patt minu südame kanalid ära ummistanud. Just need kanalid, mille kaudu Tema, me võimas Jumal, tegutseb!



Jumal ütles mulle: "Regiina, põhjus, mis su klassikaaslaste seas ei toimunud ärkamist, oli see, et sa ei kuulanud, mida mina tahtsin rääkida. Patt on see, mis sind ja mind lahutab. Mõistad?" Tegelikult ma teadsin seda. Ma proovisin teha muudatusi oma käitumises, aga tegelikult läksid asjad palju palju halvemaks. Ja nii oli mul 4 aastat kõrberännkut.

Siiski oli Jumalal oma plaan. Läbi suurte raskuste sattusin ma English Camp'i. Ja see oli see koht, kus Jumal tuli ja PUHASTAS KÕIK MU KANALID ÄRA! Kõik, mis vähegi andis puhastada :)



Nagu sellelt pildilt näha, siis kanal on puhastatud ning vesi voolab. See oli see, mida Jumal minu südame kanalitega tegi. Nii, ja nüüd, kui see vesi voolab, siis see ei ole lihtsalt üks väike veenire, vaid VÕIMAS ALLIKAS, mida on VÕIMATU peatada, purustades barjäärid oma teel ja muutes kõrbe õitsevaks aiaks!!

Pärast seda, kui mina sain muudetud kristlaseks, sai mu parim sõbranna, kelle eest olin 3-5 aastat palvetanud, kristlaseks! Kadrinas toimus noorte seas suur ärkamine!! Ja ma USUN, et see ärkamine jätkub!

Vaata oma südamesse. On Sinu kanalid ummistunud? Lahenduseks on siinkohal JUMALA TORUSIIL! Selleks on Tema võimas ja puhastav vägi!