Teenimine tähendab minu jaoks rõõmu! Mäletan, kuidas ühel koolitusel käisime Mailaga ja Innariga üht vana naist aitamas. Me ei teinudki midagi erilist- pühkisime põrandad, kloppisime vaipu, tegime voodid ja diivanid korda..... Innar kühveldas väljas lund. Kogu lugu. Ja oleksite vaid näinud selle naise silmi- ta oli NIIIIIIIIIIIIII rõõmus!
Teenida saab nii palju erinevatel viisidel- finantsiliselt, emotsionaalselt(armastuse ja sõpruse pakkumisega), vaimselt (palve) jne. Teenimise olulisus seisneb mitmes aspektis: alustada võib rõõmu valmistamisega ja lõpetada elu päästmisega. Nii et- Kas teenimine on oluline? Jah. Absoluutselt!
Istusin ühel päeval oma toes kummutil ja mõtlesin sellele, kui palju on mind nt finantsiliselt toetatud... (Minu jaoks oli väga suur probleem see, kuidas ma paki Ameerikasse saan saata. Aga mul oli sõpru, kes toetasid mind... )Seal kummuti peal ma palvetasin... Ma palusin, et mul oleks võimalus kedagi teenida... Kohe.
Ema kutsus mind kööki.. Ta pidi minema poodi, aga ei saanud saapaid jalga. Tundub imelik, eks- aga rasedatel on üsna raske üle oma suure kõhu täiesti normaalseid ja igapäevaseid asju teha- nagu näiteks asju maast korjata või saapaid jalga panna jne. Isegi kummardamine osutub tõsiseks peavaluks... Aga sel hetkel, kui panin oma emale saapaid jalga- ma tundsin lihtsalt siirast rõõmu ja armastust. Mulle meenus lugu Piiblist, kus Jeesus pesi jüngrite jalgu... Lugu tõelisest alandlikkusest ja austusest...
Mis ma tahan öelda? Teenige, teenige ja veelkord teenige! Maailmas on levimas täiesti jabur kuulujutt, et kui annad, jääd ise palju rohkemast ilma- kui jagad kellegagi oma krõpsupakki, saad ise vähem.. Oh, yeah? Mõtle sellele, kui palju on Sinuga jagatud- Kas Sa tõepoolest saad sel juhul vähem?
Ole õnnistatud...
