Minu hirmud

Meil kõigil on hirme, kas pole nii? See, et Sa tunnistad, et Jah, mul on hirme, ei ole häbiasi.

Üks olulisemaid asju on endale teadvustada oma hirmud. Hirmul on hävitav jõud- täpselt samamoodi, nagu usul on ülesehitav jõud...

Kui ma olin väike, siis kartsin ma marutaudis kährikuid. Juhtus kord nii, et üks selliseid ründas minu koera. Koer oli eelnevalt küll vaktsineeritud, kuid ainult teadmine, et selliseid meie metsas ringi liigub, põhjustas minus meeletut hirmu.. Näiteks- kui ema palus mul pesud õhtul kell 23 südasuvel välja viia, siis hakkasin ma hüsteeriliselt nutma. olin valmis mida iganes muud tegema, et ei peaks vaid pimedas õue minema... Sama lugu oli siis, kui pidin õhtul koerale süüa viima- ma lihtsalt ei julgenud. saatan oli minusse nii palju hirmu sisendanud.. Aastad möödusid ja ma kasvasin sellest hirmust välja..


Mul on olnud veel igasuguseid hirme- tõsi, pimedust pole ma kunagi kartnud. Kunagi, 10-aastaselt, kartsin, et iga maja kohalt sõitev lennuk kukub minu maja peale ja mu kodu põleb maha.. Siis 12-aastaselt kartsin, et mu koeraga juhtub õnnetus- et ta jookseb kodust ära ja jääb auto alla..

Nüüd on mul teistsugused hirmud:
1) Ma kardan, et vean Jumalat alt. See on hirm, mille ees vb paljud kristlased seisavad. Me üritame kogu hingest Jumalale meelepärased olla. Vahel paneme aga nii puusse, et... Endal hakkab ka piinlik. Selle peale ütles Jumal mulle kord hästi vahvalt: "Ma saan ju aru- Sa oled inimene.."

2) Kardan inimestele pettumust valmistada. Ma tean, on inimesed, kes minult teatud asju ootavad, kes loodavad mu peale, kellele ma eeskujuks olen. Aga mis saab siis, kui ma vääratan? Ma tean, et ma olen inimene, aga...

3) Ma kardan haiget saada. Oma elus olen ma pidanud palju pettuma. Olen usaldanud teatud inimesi, kes aga seda ära kasutavad.. Seetõttu ei usalda ma enam väga kergelt. Ma pean enne olema täiesti veendunud, et ma ei saa haiget. Anna andeks, kui ma Sinu suhtes vahel tõrjuv olen- see on mu kaitserefleks..

4) Ma kardan, et mu isaga juhtub midagi halba.. See hirm domineerib aeg-ajalt teiste hirmude üle. Mu isa on alkohoolik- olen enda vastu aus. Ta vahel läheb purjus peaga sõitnud. Jumal on Teda siiani hoidnud. Kuid kui kaua on Jumal armuline? Jumala armuga mängimine ei ole naljaasi.

Kuid kõik need hirmud panin ma Jumala ette 28. november, 2010. Ma tean, et vahel kardan ma uuesti kõiki neid hirme, eriti hirmu nr. 3 ja 4. Kuid Issi võtab taas ja asendab hirmu armastusega... Sest keda või mida ma peaksin kartma, kui Issi on minuga??