Ma olen ise viimasel ajal, õigemini viimased 2 kuud juba kimpus olnud oma unenägudega. Osa neist on üsna hirmutava süžeega, osa mõttetud, osa... Jah. Igatahes. Ma avastasin oma kaustu korrastades, et ma olin kunagi ühele sõbrale, kes kaebas hirmutavate unenägude pärast, saatnud päris mõnus kirja. Võib- olla aitab Sindki..
Unenäod võivad olla järgmistest allikatest:
1) Jumalast (Ilmutused, nägemused, hoiatused)
2) saatanast (Hirmutamine jne)
3) Emotsioonid (alateadvus, päeva jooksul kogutud mõtted, üleväsimusest tingitud unenäod)
Kui Sa näed pidevalt hirmutavaid unenägusid, siis tea, et see võib tulla kas emotsioonidest või on see kuradi otsene püüe Sind hirmutada. Vaata üle järgmised punktid:
1) Kes on hirmu kuningas? saatan. Ma usun, et ta tahab Sind lihtsalt hirmutada.
2)Esita endale küsimus- Mis on vastand hirmule? USK.
3)saatan on langenud ingel. Inglitel ei ole loovat väge. saatan ei suuda luua, aga ta suudab hävitada. (Vaata Johannese 8:44) Ja mida üritab saatan hävitada? Sinu usku! Nii nagu armastus võidab alati vihkamise, õigsus alati patu, rikkus vaesuse, võidab USK ALATI HIRMU.
4)Pärast seda, kui Aadam oli Eedeni aias Jumala vastu pattu teinud, olid tema esimesed sõnad: „Ma kartsin.“(Esimene Moosese raamat 3:10) Usk, mis oli olnud tema südames, muutus hirmuks.
5)Hirm on vaimne jõud, nii nagu uskki. Kui Sa kasutad usku ja tegutsed usus, hoides Jumala Sõna oma südames, siis voogab see Jumala usk läbi Su ihu, et hoida see terve ja korras. Kui Sa tarvitad hirmu ja toimid hirmus, siis töötab hirmu jõud Su vastu ja teeb Sind haigeks.
6)Hirm on täielikult halvav. Ta halvab Su mõistuse, peatab südame.
7)Hirm on saatanlik jõud, mis töötab Su vastu igal võimalusel. Usk on loov jõud, mida Jumal kasutab ehitamiseks ja ülestõstmiseks. Hirm vigastab, aga USK AITAB. Kus iganes usk on tegutsemas, seal saad Sa temast alati kasu. Kus iganes hirm on tegutsemas, oled Sa orjuse ja piinade all.
AGA MUL ON SULLE HEA UUDIS, ARMAS SÕBER:
1. saatan ei saa Sind puudutada nii kaua, kui Sa seisad Jumala Sõnal!
2. Jumal on HEA JUMAL! Ta teeb absoluutselt oma parima, hoolitsemaks selle eest, et Sa oleksid õnnistatud igal oma elualal. Usk on JUMALA ÜLALHOIDEV VÄGI. Ta kannab kõiki asju oma vägeva Sõnaga- Piibliga! Kui Sa tegutsed usus Sõnasse, võid oodata, et Jumala õnnistused oleksid Sinu üle.
3. Piiblis on olemas vastused kõikidele Su probleemidele. saatana trikikotis pole midagi, mida Jumala Sõna ära ei suudaks võita. Jeesus suri meie eest, makstes kinni KÕIK. Ja Ta on maksnud kinni Sinu hirmu!!
Jumala tõotused:
http://www.hot.ee/lubadused/usk.html
Jumal ei ole olemas sellepärast, et ma usun. Ma usun, sest JUMAL ON OLEMAS! - Teedy Tüür
Friday, October 29, 2010
Wednesday, October 27, 2010
2 Issi valus õppetund!

Tänane hommik algas valusalt.... Kell 8.55 sain ma sõnumi oma kallilt noortejuhilt, kes teatas: "Kahjuks jääb ära reedene noortejuhtidekoolitus Nuutsakul...“ Jah, sel hetkel tundsin, et minust torgati läbi üliterav piik- ma olin loobunud nii paljust. Kuid enne, kui plaanisin pisarad valla lasta, mõtlesin.... „Kuulake oma vanemate sõna Issandas, sest see on õige“ Ef. 6:1

Ma proovisin isaga teha mitmeid läbirääkimisega, kuid iga kord vastas ta karmisõnaliselt : „Ei.“ Lõpuks, otsustades loobuda kõikidest tulevatest üritusest(s.h. Jesus Confrence, kuhu soov oli TÄIEGA! Minna), oli isa nõus. Kuid siiski- mitte lõpuni...
Pühapäeval, 24. oktoober sammusin ma rõõmsas tujus kalli noortejuhi poole, kellele teatasin ma rõõmsa uudise- MA SAAN TULLA!! Ka eile õhtu mõtlesin meeletu elevusega- veel mõned päevad ning- Nuutsaku, siit me tulemeeeeee!

Täna hommikul oli kõik teistmoodi. Ja heas mõttes teistmoodi. Ma ei suuda siiani uskuda, kuidas Jumal mu valu trööstis. Kõik märgid viitasid pettumusele. AGA Jumal oli minu ema südamesse pannud selle, et ta teeks „Inglimusi“ kooki. Ehkki, hommik algas raskelt oli Jumal teinud mulle juba kaks trööstivat manöövrit: 1) Imeilus ja päikesepaisteline hommik; 2) INGLIMUSI kook... Ainuüksi need kaks asja tegid mu tuju paremaks. Pärast koogisöömist tundsin taas kuradit end ründavat: „Sa ootasid seda ju niiiiiiiiii kaua! Ja milliseid pingutusi Sa selleks tegid, Regiina! Nüüd on kõik Su ootused-lootused purunenud!!!“
Ema sai e-postkasti kirja e-autokoolitusest kirja. Kodulehel vaatas ta mitu korda mingit naljavideot liiklusest. Isusin ema kõrvale- vaatasin siis ka, mille üle ta seal naerab. Video ise oli kusjuures päris jõhker, kuid kui Sa sisened www.e-autokoolitus.ee , siis all vasakus nurgas on üks väike MusicBox ja sellel hetkel hakkas sealt käima „Don't worry..........Be happy!“
Mida ma õppisin? ALATI tuleb oma isa sõna kuulata. Isegi, kui tema otsus tundub ebaõiglane- nii nagu ka ta ütles mulle: „Mina olen PEREPEA ja mina otsustan nii.“ Ja nüüd näen, et oleks olnud tark kuulata oma isa sel hetkel ning minna Jesus Confrence'ile. Aga see selleks... Ma sain väga väärtusliku õppetunni 2 Isalt: Nende otsus on ALATI parim!
Thursday, October 21, 2010
...:::Armastus:::...
>
Ma võiksin tunde ja isegi päevi rääkida armastusest. Võib-olla Sa küsid- Regiina, Sa oled 17, mida tead Sina armastusest!??
Ja ehk ongi Sul õigus. Ma olen noor ja elukogemust on mul samuti vähe- kuid räägin oma kogemuste baasist...

Minu armastuse definitsioon oli mõnda aega nn "liblikad kõhus." Kuid nüüd kasvades, pidevalt arenedes ja elukogemusi saades, olen ma avastanud enda jaoks ühe tõsiasja: Armastus ei ole tunne, vaid pühendumine. Tunded on üks osa armastusest. Tunnetes on olulisem minu jaoks see, et Sa oled valmis armastatavat isikut teenima, Sa muretsed kuidas tal läheb, kuidas ta end tunneb jne. Isiklikult olen kogenud kahte liiki armastust:
1)AGAPE ehk siis jumalik armastus, ennastohverdav armastus, täielikult andestav armastus
2)PHILIA ehk tõeline sõprus, sõpradevaheline osadus ja armastus
Sellest parim osa on minu jaoks AGAPE! Ma avastasin, et ma olen valmis taluma tõrjumist paljude poolt seni, kuni olen aksepteeritud ühe poolt. Minu jaoks on täiesti arusaamatu, kuidas saab Jumal armastada mind jäägitult. Kui mul on valus, siis ta ütleb: "Ära muretse, praegu on sul raske, aga ma armastan Sind ja annan Sulle jõudu edasiliikumiseks!" Minu jaoks on mõistmatu, kuidas Ta täidab mind oma armastusega koduteel, keset tundi, enne magamaminekut, kirikus istudes, bussis seistes, oma mõtteid mõeldes, keset kontrolltööd, nuttes jne! Ma armastan, Sind! Ma armastan Sind! Ma armastan Sind, mu kallis Jumal!

"Armastus...usub kõike...Armastus ei hääbu kunagi." 1.Ko.13:4-8
Räägin sulle loo, mida meenutades läheb mul alati nägu naerule...
Üks mees otsustas kord küsida oma ülemuselt palgakõrgendust. Enne kodust väljaminekut rääkis ta oma plaanist abikaasale. Naine ootas ülemuse otsust terve päeva suure ärevusega. Hilisel pärastlõunal võttis mees lõpuks julguse kokku ja rääkis ülemusele oma soovist. Oma üllatuseks saigi ta küsitud palgakõrgenduse.
Kui mees siis koju jõudis, avastas ta, et laud oli kaetud parimate nõude ja põlevate küünaldega. Köögist tuli tema lemmikroa lõhna ning nii arvas mees, et keegi helistas tema naisele ja teatas rõõmsat uudist.
Mees läks kööki ja rääkis naisele palgakõrgendusest. Nad kallistasid ja tantsisid ning asusid siis sööma. Oma taldriku kõrval leidis mees sedelikese:"Palju õnne, kallis! Ma teadsin, et Sa saad palgakõrgendust. Valmistasin selle õhtusöögi, et näidata, kui palju ma Sind armastan!"
Hiljem, kui mees oli teel kööki, et aidata naisel magustoitu serveerida, leidis ta maast veel ühe sedelikese, milles seisis: "Kallis, ära heida meelt, et Sa ei saanud palgakõrgendust. Mina tean, et Sa oled selle ära teeninud. Valmistasin selle õhtusöögi, et näidata, kui palju ma Sind armastan!"
See on niii imetlust väärt! Naine oli oma abikaasa poolt, ükskõik, kuidas asjad läksid. Ta uskus oma abikaasasse! Niisiis: armasta oma sõpru...Oma perekonda... OMA JUMALAT!
Keegi on öelnud: "Armastust ei pandud inimese südamesse selleks, et see sinna jääks. Armastus polegi armastus seni, kuni Sa selle välja jagad." Leia Sinagi võimalusi näidata oma armastust neile, kellest hoolid...

Ma võiksin tunde ja isegi päevi rääkida armastusest. Võib-olla Sa küsid- Regiina, Sa oled 17, mida tead Sina armastusest!??
Ja ehk ongi Sul õigus. Ma olen noor ja elukogemust on mul samuti vähe- kuid räägin oma kogemuste baasist...

Minu armastuse definitsioon oli mõnda aega nn "liblikad kõhus." Kuid nüüd kasvades, pidevalt arenedes ja elukogemusi saades, olen ma avastanud enda jaoks ühe tõsiasja: Armastus ei ole tunne, vaid pühendumine. Tunded on üks osa armastusest. Tunnetes on olulisem minu jaoks see, et Sa oled valmis armastatavat isikut teenima, Sa muretsed kuidas tal läheb, kuidas ta end tunneb jne. Isiklikult olen kogenud kahte liiki armastust:
1)AGAPE ehk siis jumalik armastus, ennastohverdav armastus, täielikult andestav armastus
2)PHILIA ehk tõeline sõprus, sõpradevaheline osadus ja armastus
Sellest parim osa on minu jaoks AGAPE! Ma avastasin, et ma olen valmis taluma tõrjumist paljude poolt seni, kuni olen aksepteeritud ühe poolt. Minu jaoks on täiesti arusaamatu, kuidas saab Jumal armastada mind jäägitult. Kui mul on valus, siis ta ütleb: "Ära muretse, praegu on sul raske, aga ma armastan Sind ja annan Sulle jõudu edasiliikumiseks!" Minu jaoks on mõistmatu, kuidas Ta täidab mind oma armastusega koduteel, keset tundi, enne magamaminekut, kirikus istudes, bussis seistes, oma mõtteid mõeldes, keset kontrolltööd, nuttes jne! Ma armastan, Sind! Ma armastan Sind! Ma armastan Sind, mu kallis Jumal!

"Armastus...usub kõike...Armastus ei hääbu kunagi." 1.Ko.13:4-8
Räägin sulle loo, mida meenutades läheb mul alati nägu naerule...
Üks mees otsustas kord küsida oma ülemuselt palgakõrgendust. Enne kodust väljaminekut rääkis ta oma plaanist abikaasale. Naine ootas ülemuse otsust terve päeva suure ärevusega. Hilisel pärastlõunal võttis mees lõpuks julguse kokku ja rääkis ülemusele oma soovist. Oma üllatuseks saigi ta küsitud palgakõrgenduse.
Kui mees siis koju jõudis, avastas ta, et laud oli kaetud parimate nõude ja põlevate küünaldega. Köögist tuli tema lemmikroa lõhna ning nii arvas mees, et keegi helistas tema naisele ja teatas rõõmsat uudist.
Mees läks kööki ja rääkis naisele palgakõrgendusest. Nad kallistasid ja tantsisid ning asusid siis sööma. Oma taldriku kõrval leidis mees sedelikese:"Palju õnne, kallis! Ma teadsin, et Sa saad palgakõrgendust. Valmistasin selle õhtusöögi, et näidata, kui palju ma Sind armastan!"
Hiljem, kui mees oli teel kööki, et aidata naisel magustoitu serveerida, leidis ta maast veel ühe sedelikese, milles seisis: "Kallis, ära heida meelt, et Sa ei saanud palgakõrgendust. Mina tean, et Sa oled selle ära teeninud. Valmistasin selle õhtusöögi, et näidata, kui palju ma Sind armastan!"
See on niii imetlust väärt! Naine oli oma abikaasa poolt, ükskõik, kuidas asjad läksid. Ta uskus oma abikaasasse! Niisiis: armasta oma sõpru...Oma perekonda... OMA JUMALAT!
Keegi on öelnud: "Armastust ei pandud inimese südamesse selleks, et see sinna jääks. Armastus polegi armastus seni, kuni Sa selle välja jagad." Leia Sinagi võimalusi näidata oma armastust neile, kellest hoolid...
Sunday, October 10, 2010
Internet......?

Internet on ülemaailmne arvutivõrkude võrk, mis kasutab TCP/IP protokollistikku. Internet on mugav moodus kodust lahkumata saata kirju (e-post), kontrollida oma lapse hindeid (e-kool), suhelda sõbradega (FB, Orkut, Twitter, MSN Messenger jne), teha ülekandeid (e-pank), otsida koolitööde jaoks informatsiooni(selle asemel, et minna nt raamatukokku)või leida boy/girlfriendi(e-kutt ja e-tüdruk)... Nimekiri on lõpmata pikk...

Teate, mida mina igatsen...? Minna ühel päeval oma perekonna postkasti juurde ja avastada, et keegi on mulle saatnud kirja. Keegi, kellega ma pole ammu suhelnud.. Aga milleks? Tänapäeval on ju olemas msn- lihtsalt kirjutad ja küsid. Mis on MSNi eelis? See on tasuta, kiire ja lihtne vahetada oma mõtteid, kuid on üks probleem- kõik on elektrooniline, Sa ei näe teise inimese tegelikke emotsioone- kõik jääb pinnapealseks.. Ma tunnen, et ainult internetist rääkimine muudab mind pahuraks... Ma soovin, et oleksin elanud ajastul, kus internetist ei olnud kellelgi halli aimugi. Inimesed SUHTLESID! Kõik oli normaalne! Aga internet on kujunenud maailmaks, mis on "nii turvaline." Maailm, kus "igaüks saab olla see, kes tahab." Maailm, kus "ma julgen teha ja öelda asju, mida ma päriselus ei julge mõeldagi!"
Ma igasten, et suhted inimeste vahel toimiksid nii, nagu need talitlesid Aadama ja Eeva vahel! Sain ise ühe väga imeliku kogemuse osaliseks koolituslaagris, kus rääkisin Facebookis inimesega, kes istus minust 4 meetri kaugusel! Internet tundub olevat "riskivaba" paik, kus on võimatu end "tüdruku/kuti ees lolliks teha." Minu arvates on tegelikult normaalne, kui Sa mõnikord endale piinlikust valmistad jne, sest need on need olukorrad, mis kasvatavad meid ja teevad meist inimesed- me pole küll täiuslikud, aga... ME OLEME INIMESED! Mulle meeldib vahel vaadata, kuidas mõni täbarasse olukorda satub, sest see tuletab mulle meelde, et ka mina teen vigu. Aga parem on olla mõraga teemant kui täiuslik telliskivi...?!

Ma esitan Sulle väljakutse: Ürita 1 nädal suhelda ilma FACEBOOKi, MSNi, TELEFONi ja E-MAILita... Ja tee omaltpoolt kõik, et omada otsest kontakti suheldava isikuga. Sest nii lõi Jumal inimestevahelised suhted päris alguses...
Thursday, October 7, 2010
Regiina palve Issile..
Mõtlesin, et kirjutan ühe palve, mille mõni aeg tagasi kirjutasin oma palvepäevikusse. Üks sõber küsis, et mis minu elus viimasel ajal toimunud on. Seda saab vastata ühe sõnaga: PALJU. Aga see "palve" annab ülevaate sellest, millega ma praegu oma elus maadlen.
"Heia Vägev!
Ma otsustasin, et jätan tema tagaplaanile ja tegelen igaveste väärtustega ehk siis - mida Sa arvad "meele uuendusest" ja "mõttemaailma muutmisest?" Ma usun, et KINDLASTI rõõmustab Sind see, et mulle on oluline olla Sulle meelepärane. Asjad liiguvad küll pisut aeglaselt ja mõningate tagasilöökidega, AGA TÄNU SINULE ma teen edusamme! Mul on hea meel, et olen õigel teel. Teel, mis viib mind vabadusse!
Eile oli raske päev- ma mõtlesin terve päeva valesid mõtteid, kuid täna läks juba paremini! Anna mulle andeks eilne... Aita mul jätkata varustades mind jõu ja järjekindlusega... Homme on uus päev. Sa armastad mind ja Su halastus on uus igal hommikul...
Ma keeldun meeleheitesse sattumast. Ma keeldun hukkamõistust, millega kurat üritab mind maha tõmmata ja loobuma panna. Tänu Sulle Su Poja eest! Aitäh, et Sina aitad mul valida ka homme õigeid mõtteid! Aamen.
P.s. Ma usun Sinusse! Usun, et Sa töötad mu sees, olenemata kuidas end hetkel tunnen selles olukorras. Sa oled alustanud minus head tööd ja SINA VIID SELLE KA LÕPULE!"
Käimas on sõda- Lahinguväljaks minu mõistus... Kuidas saavutada võitu mõtete lahingus? - sellega ma maadlengi. Eile ma alustasin, sest ma avastasin, et mis meelel, see keelel. Ma tunnen, et mu pea on täis nii ... huhh.. RÄMPSU NOHH! Ma tean, et see on pikk ja valulik protsess, aga mul on Maailma Parim Abiline! Ja ma ei anna alla! Kuula, kurat- MA EI ANNA ALLA, ENNE KUI OLED SINUST VÕITU SAANUD! ÄRA LOODAGI, SEST JUMAL ON MINU POOLEL!
Thursday, September 9, 2010
Jumal õpetab läbi erinevate olukordade...


Juba 2. päeva ärkan öösel kell 3 ja 5 , sest ma ei saa hingata. Nina on nii ummistunud. Proovisin mentoolitilku ja 100 muud asja, aga mitte miski ei aidanud. Üks torusiil kuluks ära!

Koolis nuuskan vähemalt iga 20 sekundi tagant. Saksa keele õpetaja ajasin ma küll närvi. Suht piinlik tegelikult: Läksin klassist välja ja jooksin vetsu nuuskama, et koridoris "müristades" teiste tundi ei segaks. Sain siis nina enam-vähem hingatavaks, sisenesin klassi, istusin 5 sekundit, kui tundsin endas tõsist vajadust taas nuusata! KOHUTAV! Vatsasel juhul oleksin aevastanud...

Tegelikult ma avastasin selles ühe vaimuliku tera. Meie inimestena kaldume nii tihti mõnulema ajas, kus kõik suhted meie eludes on head, hinded on korras, raskusi õlul ei ole ning Jumal nii lähedal. Aga nii, kui oma kookonist peame välja tulema, hakkame kohe kiunuma.
Teine asi, mida ma tähele panin oli see, et me ei oska väikeste õnnistuste eest tänulikud olla. Me viriseme, et meil ei ole kõige uuemat iPhone'i või iPodi või Apple'i arvutit või et igatseksime endale tüdruk/poiss-sõpra JNE. Panite tähele- viriseme asjade pärast, MIDA MEIL EI OLE! Selle asemel, et olla tänulik selle eest, mida MEIL ON!
Kuna praegu on mul üsna raske hingata, siis ma tean, et oskan olla tänulik päeval, mil nohu kaob ja olukord mu ninas taas normaliseerub. OLE SINAGI TÄNULIK IGA VÄIKESE ÕNNISTUSE EEST, MILLE JUMAL SINU TASKUTESSE POETAB!
Tuesday, August 10, 2010
Nii tormis KUI äikeses...
Kas Sa usud mind, kui ma ütlen, et Jumal võib päästa ka kõige hullemast olukorrast? Mina isiklikult olen seda alati uskunud, aga vahel ikka kipun seda unustama.

Pühapäeval, 8. august kell 1:20 avastasin end olukorrast, kus ei suutnud enam oma voodis magada. Mul polnud lihtsalt õhku! Läksin voodist välja- aken oli lahti. Hmm... Imelik... Miks õhku ei ole?- see oli küsimus mu peas! Krabasin oma 2 tekki(jah, ma magan 2 tekiga- mõni ime, miks mul palav oli, eks), paksema asetasin põrandale, viskasin padja teki ülaossa ja kobisin põrandale magama- see on nimelt ainus ravim unetusele. Vähemalt minu jaoks. Õhkukesem tekk peal, jäin magama..

Tegin oma silmad lahti- kell oli 7!!! Misasja?! Kuidas see võimalik on?! Püüdsin magama jääda, aga asjata... Selle asemel kummitas mind nädal tagasi kirjutatud laul, millele ma polnud korralikku refrääni veel mõelnud.. Mõtlesin välja siis refrääni korraliku viisiga... Püüdsin silmad uuesti kinni panna... Lootusetus... Kell oli juba 8!! Hmm.. Kell 10:30 saan üle pika aja kirikusse minna PÜHAPÄEVAL, mõtlesin.. Jesssssss!
Kirikus tulid mulle rõõmsate nägudega Silja, Mariliis ja Aveli! Silja... Hah, lastelaagris sai niiiiiiiiiiiiiii palju nalja koos temaga! UU, Janes! ja UUU James! kummitavad siiani peas :F
Pärast kirikut läksime Pihlakasse jäätisekokteili jooma ja ... sõime veel mingit imelikku kooki.. Mitte selles mõttes imelikku. Kui ma praegu mõtlen selle maitsele, siis... Ei, sellel ei olnud mingi biskviidipõhi, pigem oli selle tekstuur keeksine. Jah, ilmselt oligi! Põhjaks keeks, siis vahel oli mingine kreem, ilmselt midagi toorkohupiimaga segatud ja peal kirsid.. See ei olnud mu elu parim koogielamus AGA see oli üks parimaid ema-tütre momente mu elus!

Pärast kirikut oli plaanis ujuma minna. Koristasime kiirelt toad ära ja kell 19 startisime kodust.
Ujusime rahulikult, kuigi istusin ise enamik ajast kaldal.. Vesi oli mõnusalt soe.. Mitte nagu Vainupeal :D Nii kui varba otsa sisse panin, tõmbus too krampi.. :D Aga Võsul oli MÕNNA!

Järsku märkasin suuri ja tumedaid pilvi. Kuulsin võimsat kõuekärgatust ja mõtlesin õudusega: Meil on kodus kõik aknad lahti- kedagi ei ole kodus! Ja kõik elektroonikaseadmed on samuti pistikus! "EMA! EMA! ME PEAME KIIRESTI KOJU MINEMA, SIIT TULEB VÕIMAS ÄIKESETORM!" Kiirustasime kõik kaldale, sest tuul juba tõusis. Pakkisime asjad ja lootsime, et jõuame õigel ajal koju. Õigemini, me palvetasime, et jõuaksime!

Sõitsime keset teed, kui järsku ema auto kinni pidas. No ei olnud võimalik sõita. Padukas oli nii mega, et lihtsalt vastutulevate autode tuled pimestasid.. Nagu ka äike, mis meie peade kohal välkus siia ja sinna. Püüdsime sõita mõõdukal kiirusel, sest kes on Võsul käinud, teab, et teeäärsed on ümbritsetud tiheda metsaga ja teele oli kukkunud palju puid... Minu peast käisid läbi uudistevideolõigud majadest, kuhu äike sisse oli löönud... Mõtlesin õudusega, mida ma teeksin siis, kui mul ei oleks enam kodu. Kus ma elaksin? Kuhu ma läheksin? Aga teate, mllest mul kõige rohkem kahju oleks olnud? Ei riietest, toast, arvutitest, vaid... Minu Piiblist.. Olin selle ju niiiiii vaevaliselt saanud.. Mõtlesin, et kui peaksin sellest jälle ilma jääma... Välgunooled ikka sihtisid meeleheitlikult tormist räsituid puid. Ema oli niii vapper!
Järsku tegin ettepaneku palvetada keeltes.(Mittekristlastele nii palju, et nn "keeled" on üks Püha Vaimu annetest. "Keeled" on maa peal olev murrak, millest nt mina aru ei saa, aga ma oskan seda keelt rääkida. Keele on mõeldud Jumala ülistamiseks, aga ka palvetamiseks, kui nt emakeelsed sõnad otsa saavad. Mina palvetan keeltes siis, kui olen äravas olukorras ja ei oska midagi konkreetset palvetada).

Olime sõitnud Kihlevere mastist mööda, kui nägin taevas midagi imelikku. Seal, kus meie elasime, oli hele kaar. See nägi välja nagu Jumala käed oleksid katnud meie maja, ümber oli aga torm ja sähvisid välgunooled. Osad neist justkui jäid maa sisse kinni, surisesid vihaselt puude vahel..
Keerasime oma teeotsa sisse. See on see koht, kus lõppeb asfalttee ja algab 1.5 km kruusateed... Kogu ala oli täis suuri oksi ja pidime 30 km/tunnis sõitma,muidu... Heal juhul oleksime lõhkunud oma auto.. Sõitsime ärevate südametega. Ma ei tea, mida tundsid ema ja Renata, Romet ja Rebeka, aga mina värisesin. Ma usaldasin Jumalalt, aga on päris raske uskuda midagi head, kui näed ümberringi tormist laastatud maad... Majani oli veel 200 meetrit... Mets... Maja.. Uskumatu, midagi ei tossanud- MEIE MAJA EI LÄINUDKI PÕLEMAAA!! Läksime majja sisse... Vaatasime üle oma elektroonika... Kõik töötas! Ma küsisin endalt- mis toimub? Aga ma teadsin täpselt, mis oli juhtunud:
JUMAL OLI PÄÄSTNUD MEIE KODU!

Vaatan praegu tuba, kus ma istun... Jumal päästis mu kodu! Uskumatu! Ajalehed rääkisid sellest, kuidas torm süütas mitu maja ja viis katuseid minema mitmes paigas, murdis meeletus kogustes puid!

See oli kõige hullem äike, mida ma kogu oma elu jooksul olen näinud! Sellest hoolimata ei olnud Jumala jaoks mitte mingi probleem meie kodu kaitsta!
Aitäh Sulle Sinu ustuvuse eest, kallis Jumal ! ! !

Pühapäeval, 8. august kell 1:20 avastasin end olukorrast, kus ei suutnud enam oma voodis magada. Mul polnud lihtsalt õhku! Läksin voodist välja- aken oli lahti. Hmm... Imelik... Miks õhku ei ole?- see oli küsimus mu peas! Krabasin oma 2 tekki(jah, ma magan 2 tekiga- mõni ime, miks mul palav oli, eks), paksema asetasin põrandale, viskasin padja teki ülaossa ja kobisin põrandale magama- see on nimelt ainus ravim unetusele. Vähemalt minu jaoks. Õhkukesem tekk peal, jäin magama..

Tegin oma silmad lahti- kell oli 7!!! Misasja?! Kuidas see võimalik on?! Püüdsin magama jääda, aga asjata... Selle asemel kummitas mind nädal tagasi kirjutatud laul, millele ma polnud korralikku refrääni veel mõelnud.. Mõtlesin välja siis refrääni korraliku viisiga... Püüdsin silmad uuesti kinni panna... Lootusetus... Kell oli juba 8!! Hmm.. Kell 10:30 saan üle pika aja kirikusse minna PÜHAPÄEVAL, mõtlesin.. Jesssssss!
Kirikus tulid mulle rõõmsate nägudega Silja, Mariliis ja Aveli! Silja... Hah, lastelaagris sai niiiiiiiiiiiiiii palju nalja koos temaga! UU, Janes! ja UUU James! kummitavad siiani peas :F
Pärast kirikut läksime Pihlakasse jäätisekokteili jooma ja ... sõime veel mingit imelikku kooki.. Mitte selles mõttes imelikku. Kui ma praegu mõtlen selle maitsele, siis... Ei, sellel ei olnud mingi biskviidipõhi, pigem oli selle tekstuur keeksine. Jah, ilmselt oligi! Põhjaks keeks, siis vahel oli mingine kreem, ilmselt midagi toorkohupiimaga segatud ja peal kirsid.. See ei olnud mu elu parim koogielamus AGA see oli üks parimaid ema-tütre momente mu elus!

Pärast kirikut oli plaanis ujuma minna. Koristasime kiirelt toad ära ja kell 19 startisime kodust.
Ujusime rahulikult, kuigi istusin ise enamik ajast kaldal.. Vesi oli mõnusalt soe.. Mitte nagu Vainupeal :D Nii kui varba otsa sisse panin, tõmbus too krampi.. :D Aga Võsul oli MÕNNA!

Järsku märkasin suuri ja tumedaid pilvi. Kuulsin võimsat kõuekärgatust ja mõtlesin õudusega: Meil on kodus kõik aknad lahti- kedagi ei ole kodus! Ja kõik elektroonikaseadmed on samuti pistikus! "EMA! EMA! ME PEAME KIIRESTI KOJU MINEMA, SIIT TULEB VÕIMAS ÄIKESETORM!" Kiirustasime kõik kaldale, sest tuul juba tõusis. Pakkisime asjad ja lootsime, et jõuame õigel ajal koju. Õigemini, me palvetasime, et jõuaksime!

Sõitsime keset teed, kui järsku ema auto kinni pidas. No ei olnud võimalik sõita. Padukas oli nii mega, et lihtsalt vastutulevate autode tuled pimestasid.. Nagu ka äike, mis meie peade kohal välkus siia ja sinna. Püüdsime sõita mõõdukal kiirusel, sest kes on Võsul käinud, teab, et teeäärsed on ümbritsetud tiheda metsaga ja teele oli kukkunud palju puid... Minu peast käisid läbi uudistevideolõigud majadest, kuhu äike sisse oli löönud... Mõtlesin õudusega, mida ma teeksin siis, kui mul ei oleks enam kodu. Kus ma elaksin? Kuhu ma läheksin? Aga teate, mllest mul kõige rohkem kahju oleks olnud? Ei riietest, toast, arvutitest, vaid... Minu Piiblist.. Olin selle ju niiiiii vaevaliselt saanud.. Mõtlesin, et kui peaksin sellest jälle ilma jääma... Välgunooled ikka sihtisid meeleheitlikult tormist räsituid puid. Ema oli niii vapper!
Järsku tegin ettepaneku palvetada keeltes.(Mittekristlastele nii palju, et nn "keeled" on üks Püha Vaimu annetest. "Keeled" on maa peal olev murrak, millest nt mina aru ei saa, aga ma oskan seda keelt rääkida. Keele on mõeldud Jumala ülistamiseks, aga ka palvetamiseks, kui nt emakeelsed sõnad otsa saavad. Mina palvetan keeltes siis, kui olen äravas olukorras ja ei oska midagi konkreetset palvetada).

Olime sõitnud Kihlevere mastist mööda, kui nägin taevas midagi imelikku. Seal, kus meie elasime, oli hele kaar. See nägi välja nagu Jumala käed oleksid katnud meie maja, ümber oli aga torm ja sähvisid välgunooled. Osad neist justkui jäid maa sisse kinni, surisesid vihaselt puude vahel..
Keerasime oma teeotsa sisse. See on see koht, kus lõppeb asfalttee ja algab 1.5 km kruusateed... Kogu ala oli täis suuri oksi ja pidime 30 km/tunnis sõitma,muidu... Heal juhul oleksime lõhkunud oma auto.. Sõitsime ärevate südametega. Ma ei tea, mida tundsid ema ja Renata, Romet ja Rebeka, aga mina värisesin. Ma usaldasin Jumalalt, aga on päris raske uskuda midagi head, kui näed ümberringi tormist laastatud maad... Majani oli veel 200 meetrit... Mets... Maja.. Uskumatu, midagi ei tossanud- MEIE MAJA EI LÄINUDKI PÕLEMAAA!! Läksime majja sisse... Vaatasime üle oma elektroonika... Kõik töötas! Ma küsisin endalt- mis toimub? Aga ma teadsin täpselt, mis oli juhtunud:
JUMAL OLI PÄÄSTNUD MEIE KODU!

Vaatan praegu tuba, kus ma istun... Jumal päästis mu kodu! Uskumatu! Ajalehed rääkisid sellest, kuidas torm süütas mitu maja ja viis katuseid minema mitmes paigas, murdis meeletus kogustes puid!

See oli kõige hullem äike, mida ma kogu oma elu jooksul olen näinud! Sellest hoolimata ei olnud Jumala jaoks mitte mingi probleem meie kodu kaitsta!
Aitäh Sulle Sinu ustuvuse eest, kallis Jumal ! ! !
Subscribe to:
Posts (Atom)