Sa kunagi ei tea, kas see nüüd oli hea või halb...

Räägiksin alustuseks ühe loo:

Vana juut kasvatab üksinda poega. Tema ainsaks sissetuluallikas on põld, mida ta harib hobusega. Ühel päeval jookseb hobune aga metsa. Külarahvas selle peale: "No oled Sina ikka õnnetu inimene. Ainus sissetuluallikas ja see nüüd nii rumalal kombel läinud." Vana juut aga vastab: "Ega Sa kunagi ei tea, kas see oli nüüd hea või halb, et nii juhtus."

Mõni aeg hiljem jookseb hobune aga koju tagasi, kaasas terve kari metshobuseid. Külarahvas selle peale: "No küll Sul on ikka vedanud, saad kõik hobused kodustada ning nad raha teenima panna. Mõne saad isegi maha müüa, et siis rohkem maad osta ja tööliseid palgata. Nii jookseb kuld igast praost sisse!" Vana juut ütleb selle peale: "Kunagi ei tea, kas see oli nüüd hea või halb, et nii juhtus."

Hobustega talitledes kukub juudi poeg aga hobuse seljast maha ja murrab jalaluu. Külarahvas selle peale: "No oled Sina ikka õnnetu inimeseloom- ainus poeg ja see ka nüüd pikalt töövõimetu. Varem oli Sul ikka abikäsi olemas, oled ju vana mees, kõike ei jaksa. Aga et nüüd nii juhtus...." Vana juut vastab selle peale: "Ega Sa kunagi ei tea, kas see oli nüüd hea või halb."

Tuleb sõda. Külast mobiliseeritakse kõik noormehed sõjaväkke, kuid juudi poeg jääb ainsa noormehena külla murtud jala tõttu mobiliseerimata. Külaelanikud selle peale: "No küll Sul on ikka vedanud. Meie pojad viidi kõik minema, pole tööjõudu ega midagi. Sinu poeg saab aga mõne aja pärast terveks ja saab Sind jälle aidata. Meie pojad ei pruugigi elusana tagasi tulla." Vana juut vastab selle peale: "Ega Sa kunagi ei tea, kas see oli nüüd hea või halb."

Seda lugu võib lõpmatuseni jätkuda, kuid mulle õpetas see midagi väga olulist: Jumalal on KÕIK kontrolli all. Mis iganes ka ei juhtuks, millisena iganes olukorrad ka ei näi olevat - Jumal TEAB iga olukorra keskset ideed.

Ma tean- eriti teravad on meie jaoks olukorrad, kus kaalul on MEIE unistused. Nagu minu puhul hõbemedal. Meil on Jumala suhtes mingid ootused. Samas, nende ootuste keskel ei tohiks me unustada, et Jumalalt niivõrd ei huvita nii väga see, kas Sa saad palvele vastuse või mitte, pigem on Ta huvitatud Sinu südame muutumisest selle olukorra käigus. He's watching you! See küll kõlab karmilt, aga mina isiklikult näen selles teguviisis armastust, ülevoolavat armastusest. Milline isa annaks oma türtele/pojale KÕIK, mida ta hing ihaldab? Ilmselt hoolimatu isa.

Kui Sinu elus on praegu olukord, kus jääb mõistetamatuks, miks asjad ei läinud nii, nagu Sa oma südames ootasid, siis pea meeles, et see, et nii juhtus, on PARIM! Sa ei tea, millise üllatusega Jumal homme lagedale tuleb. Ta ei ole Jumal, kes lööb ühe ukse kinni, avamata teist ust. Ta ei ole selline Jumal. Ta armastab Sind. Ta hoolib Sinust. Tal on PARIM plaan Su jaoks. Ja just seetõttu pidigi praegu nii minema. Kui Jumal nii tegi, siis järelikult Tal on plaan. Plaan, mis on parem, kui Sa oskaksid ette kujutada. Kui Tema nii tegi, siis Ta kannab ka hoolt Su eest ja varustab parima varustusega! Ole valmis! Ole elevil!

2012 - MUUTUSTE AASTA

„Igale asjale on määratud aeg. Aeg on igal tegevusel taeva all.“ Koguja 3:1

Vana aasta möödudes tehakse ikka kokkuvõtteid eelmisest aastast- nii ka mina. Vaadates tagasi eelmisele aastale, võin olla väga rahul. Õigupoolest olen tõeliselt tänulik Jumalale iga aasta eest, sest mul on alati väga palju kordaminekuid. Negatiivseid sündmusi oli sel aastal väga vähe ning neil KÕIGIL ERANDITULT oli õnnelik ja ilus lõpp. 

JAANUAR 2012

Veetsin jaanuari esimese nädala St Peterburis. Tegime Pluss/Nuotta/Võbor meeskonnaga uut ajakirja ja lisaks lühifilmi. Minu roll oli kirjutada artikkel Uuest Generatsioonist ja kirjutada reisi protokoll „Eesti kirik“-sse (loe: http://www.eestikirik.ee/?p=13849). Lühifilmile eelnes casting, mis, peab tunnistama, oli vägagi väljakutserikas. Avastasin, et olen võimetu mängima kurba/masenduses/vihast inimest. See oli mulle tõesti üllatav. Kuna mul tuli hästi välja vaid rõõmsa tegelase roll, saingi rolli, mis kandis nime „tüdruk kirikust.“ Tänu Jumalale - üllataval kombel pakuti mulle ka dubleerimise võimalust, millest ka kinni haarasin. 

Lühifilm "Ära põe!":  

 

Jaanuari lõpuks sain ära anda oma uurimistöö, mis kõigi eelduste kohaselt pidi minema ka vabariiki. Kuna maakonnas sai mu uurimistöö hea koha, siis vabariiki ta ka läks.

VEEBRUAR, MÄRTS 2012

Veebruarist-märtsist pikalt ei räägikski: sai palju õpitud ja pingutatud maksimaalsete tulemuste eest.

APRILL 2012

Läksin läbi oma elu ilmselt kõige suuremast emotsionaalsest kriisist, kõige hullemaks osutus mu enda sünnipäevanädal. Tulin sellest õnneks välja väga kiiresti TÄNU JUMALALE. Algas keskkooli lõpueksamite sessioon. 

MAI 2012

Maikuud iseloomustab masendus medali tõttu, mis jäi minu silmis vaid unistuseks. Seetõttu ka motivatsioon eksamite õppimiseks puudus. Minu jaoks polnud prioriteediks mitte head eksamipunktid, vaid medal- olgu selleks siis hõbe- või kuldmedal. 

JUUNI 2012

Eksamite tegemine jätkus täie hooga. Kuskil eksamite vahel või juba lõpus tuli minu juurde mu klassijuhataja, kes teatas, et saatis mu nime presidendi vastuvõtule. Selgus, et olin lennu kõrgeimate õppetulemustega õpilane. Peagi sain kirja presidendilt (mõistagi, kuna tegemist on avaliku blogiga, eemaldasin perekonnanime ja aadressi):

Presidendi vastuvõtt toimus 20. juunil Kadrioru lossi Roosiaias ja see oli VINGE! Nüüd ma saan aru ka naljast "Kas Sa ikka käsi pesid enne?" Kuid päev enne presidendi vastuvõttu selgus teinegi huvitav aspekt - läksin koolikantseleisse allkirju andma ning märkasin, et minu nime taha kuskile boksi oli kirjutatud "lõpetas hõbemedaliga." Ma ei uskunud seda, sest see oli ikka väga segane boks. Arvasin, et ilmselt oli sellele leheküljele pandud kõik kooli parimad õpilased. Pool tundi hiljem oli õpetajate tänulaua üritus. Seal tuli minu juurde kristlasest ajalooõpetaja, kes ütles: 

"Kuule, Regiina, Sulle võib vist õnne soovida. Superhästi ikka! Ja veel see hõbemedal ka...." 

Katkestasin teda, ise suht kokutades- "Ooooooot-oot... Mis hõbemedal?" Võite ainult aimata, KUI metsik mu pulss sellel hetkel oli. Ajalooõpetaja: "Ooot, mis Sa ei teadnudki või?! Upssss... Äkki see pidi Sulle üllatus olema." 

Ühesõnaga.... Sain teada päev enne presidendi vastuvõttu, et põhjus, miks mind sinna kutsuti, ei olnud mitte lihtsalt parimad õppetulemused, VAID medal. Väga vinge, ütlen ma selle peale ainult. See on tegelikult veel täitsa omaette tunnistus, mis Karmelis kuskil mingi klipina peaks ka täitsa olemas olema.

Juuni lõpus ootas mind ees suur muutus. Selgusid eksamitulemused ja ma otsustasin, kuhu edasi õppima minna. Liisk langes TTÜ - le ja õpin hetkel erialal, mille eestikeelne nimetus on "Rakenduskeemia ja biotehnoloogia," inglisekeelne nimetus "Applied Chemistry and Biotechnology." Sellega omakorda kaasnes  Tallinnasse kolimine, sest... Tööd oli vaja leida: kandideerisin mitmesse kohta ning sain töökoha. Töötasin  oktoobri lõpuni ning sellega teenisin kogu aasta üüriraha. 

JUULI-AUGUST 2012

Möödus Ardi ühikas. Käisin tööl ja vabadel päevadel nautisin elu. Avanes võimalus käia sõpradega Kristuspäeval ja... kohtuda väga isiklikult Josh McDowellit. Kuna see on omaette suur lugu, siis heameelega räägiksin sellest eraldi postituses. Augustis broneeris Ardi mind kihluseks ehk me ei kihlunud, vaid Ardi kinkis mulle sõrmuse, mille tähendus oli "Broneeritud kuni kihluseni":

SEPTEMBER-OKTOOBER 2012

Kolm märksõna: kooli sisse elamine, kool, kontrolltööd! 2 kuu sisu ilusti ära kirjeldatud!

NOVEMBER 2012

Selle kuu märksõnaks ütleksin ma kõigepealt GLS-i (Global Leadership Summit), millel mul avanes tänu Agape Eestile ja Leevi Põldaru asjaajamisele minna esimest korda. Jumal rääkis mulle mitmeid ideid südamesse, mis praeguseks on põhjalikult muutnud mõningaid põhimõtteid, mis mul varem olid.

Tähtsamaiks sündmuseks kogu aasta jooksul oli siiski 24. november, kui mu KALLIS ARDI tegi  mulle MAAILMA KÕIGE VINGEMA abieluettepaneku. Kui paljude jaoks on kihlus mälestus ühest päevast, siis minu jaoks on see mälestus kolmest eredast päevast.

1. 24.11.2012: päev, mil Ardi ettepaneku tegi.
2. 29.11.2012: päev, mil toimus kihluse õnnistamine. Sõime pastori, Ardi vanemate, minu vanematega koos ning pastor õnnistas kihlust ning rääkis asjadest, millele on teistel inimestel sissepääs keelatud. Eramaa. :D
3. 9.12.2012: päev, mil meie kihlus ametlikult koguduses ja kogukonnas välja kuulutati. Emme tegi selle puhuks ka uhke tordi (paremal pildil).

DETSEMBER 2012

Detsembri täitis täielikult õppimine. Muidugi viis kihlus mõtted laiali, aga Jumal hoiab. Mäletan, kui asusin õppima rakenduskeemia ja biotehnoloogia õppekavale. Ütlesin Jumalale: "Jumal, kuna Sina oled mind siia pannud, siis aita mul vastu pidada ja õpitavast aru saada." Nii mõnigi on küsinud minult, et kas mul kahju ei ole, et ma arstiteaduskonda sisse ei saanud. Ametlik vastus sellele küsimusele on: JAH JA EI. Alguses oli mul väga kahju, KUID PRAEGU ei vahetaks ma seda mitte millegi vastu. Mõtlesin, et kui mõne aine peaksingi läbi kukkuma (orgaaniline keemia I andis 9 EAP-d, keemia alused 5 EAP-d; 14 EAP-d meie teaduskonnas maksab 280€, mida mul pole mitte kuskilt, ka hea tahtmise juures, võtta), siis järgmisel aastal lähen geenitehnoloogia õppekavale (millel on täpipealt samad ained, lisaks ainult botaanika kursus) ning kui eksamid tehtud, siis lasen ainepunktid üle kanda ja lähen vanale erialale tagasi. Ühesõnaga- ma tunnen, et see on parim ja huvitavaim asi, mida õppida ja olen väga rahul sellega, kus ma praegu olen. Minu jaoks on see parim paik!!

Jõulud olid samuti väga ilusad- sain oma perega tervelt viis päeva koos olla! (Tavaliselt satun ma koju 3 kuu jooksul kaks korda). Ardi veetis jõulud meie perega ja me vaatasime meie kihlusvideot! (Kirjutage mulle, kutsun teid heameelega külla seda vaatama!) Aastavahetus möödus seekord Käsmus Ardi perekonna ja nende sõprusperekondadega.

MIKS MUUTUSTE AASTA?

2012 on minu jaoks olnud tõepoolest suurte muutuste aasta:

1. Esimene suur muutus oli kindlasti Tallinnasse kolimine. Olen kogu oma elu elanud perekonnaga ja Tallinnas ei ole meie perel olnud tavaks käia. Klassiga olin seal paar korda käinud. Samas, perekonnas kasvades ei avanenud mul kunagi võimalust iseseisvalt hakkama saada. Söök oli alati valmis tehtud, raha mul ei olnud ka kunagi, vanemad maksid arved. Nüüd tuli mul kõike ise teha. See oli pea ees vette hüppamine. Läksin Tallinnasse, 40 eurot, mille kinkis mulle mu tädi ja onu lõpetamise puhul, taskus. 23€ sellest läks kohe kuukaardi jaoks, sest mina elasin Mustamäel, aga mu töökoht oli kesklinnas. 7 eurot läks Rakvere-Tallinn bussile, Mustamäele jõudsin talongidega. TÕSISELT- nii ajuvaba ju. 10 eurot kogu kuuks. But I survived!! (Tänu oma praegusele ühikakaaslasele, aga see on taas juba omette lugu). Pidin õppima, kus miski asub, mis minu jaoks ei olnud üldse lihtne.
2. Teine suur muutus oli haridustee kindla suuna määramine. Kõikide valikute hulgast valisin ma hoopis keemia. Tõsiselt- MITTE KEEGI ei lähe meie koolist keemiat õppima. Mäletan isegi, kuidas meie keemia õpetaja (kes muideks oli VÄGA HEA) pidevalt korrutas "Ah, seda me ei õpi, sest teist nagunii keemikuid ei saa!" Selles osas oli tal õigus- ega minagi arvanud, et minust keemik saab. :D Ma tahtsin mitu korda alla anda ja kooli pooleli jätta, sest seal oli osa töid, mida ma arvasin, et ma ei saa ikka mitte kunagi läbi. Mul on täiega hea meel, et Jumal oli ustav, alati mu kõrval ja ei lasknud mul alla anda.
3. Kolmandat suurt muutust saab kirjeldada vaid ühe sõnaga: "JAH!" Enamik inimesi elab selle nimel, et  kindlustada endale hea töökoht, hiljem tuleb perekond. Kõigi eelduste kohaselt olen ma seotud Ardiga elu lõpuni. Ta on inimene, kellele pühendan ma kogu oma elu ja minu missioon on panna ta särama. Ta on inimene, kellega ma loon perekonna. Ma olin vallaline- nüüd aga kihlatud!! Ja varsti abielus! Vot see on alles muutus!

Pannes Jumala oma elus ESIKOHALE, võid Sa kogeda TÕELISELT vingelt kordaminevat aastat!

Elu õppetund

Mõnikord on hea peatuda ja mõelda. Mõelda selle peale, mis on olnud- sest juba järgmisel hetkel võid Sa asuda ajas, mis asub kaugel tulevikus. Mõtlen enda peale- nii imelik, et alles ma lõpetasin keskkooli ja nüüd... Õppin ülikoolis. Ma mäletan, ja see mõte tundub olevat väga värske, kui ma alles mõtlesin, et "Saaks ma ometi keskkoolist minema ja saaks juba ometi õppida seda, mis mulle tõeliselt meeldib."

Nii naljakas ja samal ajal veider on vaadata seda tüdrukut, kes sündis 1993. aastal 16. aprillil kell 00:58 Rakvere haiglas. Naljakas, sest ma olen aru saanud, et see pisike tüdruk on suureks saanud- alles ta keksles muretult mööda "salajast paika" ja korjas õega piibelehti. Veider, sest... See tüdruk olen mina. Ma olen aru saanud, et ma ei ole enam väike tüdruk. Ma ei ole enam laps. Ma olen suureks saanud.

Ma mõistan nüüd paljusid asju, mida ma näiteks murdeeas olles ei mõistnud. Ma saan aru, miks vahel vanemad inimesed on murtud ja endassetõmbunud. Ma mõistan, miks inimesed on kibestunud. Ma näen inimeste sügavaid probleeme ja see teeb mind kurvaks. Ma tajun nende murtust. Ma näen, et see ilus muinasjutuelu, mis mulle on osaks saanud, on paljude inimeste jaoks kättesaamatu.

Ma olen õppinud palju. Kui ma veel kodus elasin, siis muretsesin väga, kuidas ma hakkan üksi hakkama saama. Ma kartsin suureks saada, sest ma teadsin, et sellega kaasnevad probleemid. Varem toetasid mind vanemad, kuid nad hoiatasid mind, et kui ülikooli lähen, pean ma ise hakkama saama. Ma olen neile nii tänulik, et nad lasid mul üksi minna tundmatusse maailma. Üksi minna Tallinna (ma ei tundnud Tallinna, sest olin seal väga vähe käinud, oma elu jooksul kuskil 5 korda), üksi seal toimetama. Üksi- ilma nende toetuseta. Praeguseks aga olen ma õppinud hakkama saama. Ma oskan endaga toime tulla. Ma olen õppinud, et iga kuu tuleb tasuda arveid; et on tark käia suvel tööl- kas või Hesburgeris - ja seda mitte raisata. Ma mõistan raha väärtust ja oskan seda koguda. Varem ei mõistnud.

Kõige väärtuslikum õppetund seni on... et Jumal on KÕIGE tähtsam. Kui mul ei ole Jumalaga asjad korras, see tähendab, et ma ei loe korralikult Piiblit, palveelu on täiesti olematu, ei käi kirikus, EI ARMASTA Jumalat (kirjutan selle kohta varsti postituse, sest see on valus teema ilmselt paljude jaoks), siis ei saa ma loota, et see ei avalda inimsuhetele mõju. Võta see indikaatoriks- kui Su suhted hakkavad vussi minema, siis on see ohumärk, et Sul on Jumalaga asjad ikka väga korrast ära. 

Naine, kes muutis maailma armastuse abil- Rutt

Armastus on tugev nagu surm. See saavutab võidu sõja üle, tõukab troonilt hirmuvalitsejaid, paneb vägivaldsed mehed pisaraid valama. Kui seda suudab inimlik armastus, siis minu küsimus on- milleks on võimeline Jumala armastus? Kui palju enam suudab Jumala armastus muuta maailmat, milles elame? Jumala armastus on seotud tihti teiste heaolu, sõltumata hinnast. Minu arvates näitab Ruti lugu sellist armastust!

Ruti nimi tähendab muideks "sõprust." Õpetussõnad on meile kõigile tuntud ning üks neist õpetussõnadest ütleb, et TÕELINE sõber armastab IGAL AJAL. Minu arvates Rutt vääris oma nime. Petlemma naised räägivad Rutist- Ruti raamatu 3:11 ütleb: "...sest mu rahva väravas teab igaüks, et sa oled tubli naine."'

Üks tähelepanek veel. Rt.4:14-15 ütleb: "Siis naised ütlesid Noomile: "Kiidetud olgu Issand, kes täna ei jätnud sind lunastajata! Saagu ta nimi kuulsaks Iisraelis! Saagu ta sulle hingejahutajaks ja toitjaks su vanas eas, sest su minia, kes sind armastab, on teda sünnitanud, tema, kes sulle on parem kui seitse poega!" Number 7 on täiuse ja täiuslikkuse sümbol. Need naised seal ütlesid, et Ruti armastus on väärt seitset täiuslikku poega! Mõtle nüüd selle peale, milline oli mehe, eriti veel kasvava mehe, väärtus tolleaegses ühiskonnas- see annab aimu Ruti armastuse VÄÄRTUSLIKKUSEST!

Paulus kirjeldab meile Jumala armastuse olemust 1.Kor. 13:4-7. Kui me vaatame Rutti sellest kirjakohast lähtuvalt, siis me näeme, et igas tema elu aspektis kajastus selline armastus. Paulus ütleb, et armastus on pikameelne, see tähendab kannatlik, ning helde ehk lahke. Rutt oli abielus Mahloniga, Orpa Noomi teise poja Kiljoniga (Kaldkirjas nimede puhul on tegemist on Noomi poegadega). Noomi poegade nimed tähendavad "haigus" ja "kustumine," mis vihjab nende nõrgale tervisele. 10 aastat pärast nende poegade isa (ühtlasi ka Noomi mehe) surma, surid ka need kaks poega- seega enne nende meeste surma "AVANES Rutil VÕIMALUS" kannatliku armastuste praktiseerimiseks. Haigete inimestega pole ju kerge koos elada, nende eest tuleb hoolt kanda, mis võib vahel üsna tülikas olla.

Lahkus on osa kannatlikkusest. Kannatlikkus seisneb "heaks olemises," samal ajal kui lahkus seisneb "hea tegemises". Kolmel korral räägitakse Ruti raamatus Ruti lahkusest/tublidusest. Ka Boas, Ruti tulevane  mees, mainib Ruti lahkusest/tublidusest 2. peatüki 11. salmis ja 3. peatüki 10. salmis.

Paulus ütleb, et armastus ei ole omakasu otsiv ega ärritu kergesti. Rutt KINDALSTI märkas, kui paljud oleksid võinud neid Noomiga aidata, kui nad Petlemma saabusid. Boas ei olnud ilmselt ju ainus sugulane. Samas oleks Rutt võinud vihastada, et Noomi ei aidanud tal viljapäid korjata. Enesevalitsuse kaotamine ei lahenda aga midagi- vastupidi.

Piibel räägib sellest, et armastus ei jäta meelde neid asju, mida Sa oled valesti teinud. Armastus unustab kiirelt ning keeldub taga rääkimast inimeste eksimustest. Rutil oli VÕIMALUS rääkida taga oma uutest naabritest, aga ta säilitas nendega rahu. Samas me ju teame, et Ruti saladuseks oli armastus Jumala vastu, mis tagas talle kaitse "Issanda tiibade all." (Rt. 2:12) Armastus usaldab ALATI- nii ütleb Paulus.

Kui Sa tead, kes on Corrie ten Boom, siis Sa kindlasti tead ka tema kuulsat tsitaati "Don't wrestle- nestle!" Niisiis, kui end inglise keeles saaksin väljendada, siis Rutt nestled under God's wings ja leidis Jumala armastuses turvalisusele lisaks tasu, vaatamata oma ebakindlale olukorrale.

Armastus ei anna kunagi alla! Rutt nõndasamuti: ta abiellus Boasiga (tegelikult pidi Boasiga abielluma Noomi, aga ta abiellus Noomi eest), Noomi sai muudetud oma minia sõpruse kaudu. Rutil ja Boasil sündis laps, kellele pandi nimeks Oobed, mis tähendab "worship" (ma ei osanud head eestikeelset sõna siia panna, sest see worship hõlmab nii paljut).

Kui tulevad rasked ajad, siis tõeline armastus ei vannu nendele alla. Inimene, kelles elab Armastus, armastab ka siis, kui teda ennast selle armastamise eest vastu ei armastata. (Palju armastust ühes lauses :D). Armastus ütleb: "Kuhu lähed Sina, sinna lähen mina. Kus elad Sina, seal elan mina." (Rt.1:16-17).

Kui meie oleme järjekindlalt otsustanud armastada inimesi Jumala armastusega sellisel viisil, nagu Rutt seda tegi, siis muudame me maailma! :) Who is with me?! :D

Mida tähendab olla "MITTE KEEGI?"

Kas Sulle on tuttavad laused: "Kui ma sureksin täna, kui paljud inimesed hakkasid mind igatsema, kui paljud nutaksid, kui paljud sellest üldse hooliksid? Kui paljud inimesed sooviksid, et oleksid minuga viimsel tunnil koos olnud? Kui paljud kahetseksid, et nad ütlesid mulle kunagi halvasti? Kui paljud inimesed oleksid soovinud, et nad oleksid mind rohkem armastanud?"

Minule on. Viimasel ajal olen märganud paljudel noortel a'la selliseid lauseid kas siis FB staatusena või blogides piltidena üleval. Need laused ei kajasta tegelikult mitte midagi muud, kui seda, et MEIL KÕIGIL on IGATSUS olla KEEGI kas või ühe inimese jaoks. Et oleks SEE ÜKS, kes peaks mind tähtsaks, SEE ÜKS, kes hooliks, SEE ÜKS, kes kuulaks muresid, SEE ÜKS...

Tere tulemast kampa- mina olen ka EI KEEGI ja mulle meeldib olla EI KEEGI! Tead miks? Sest Jumal kasutab inimesi, kes arvavad, et nad on EI KEEGI-d!

Kui ma olin 14, siis ma igatsesin, et minu elus oleks inimesi, kelle jaoks olen ma KEEGI. Kui ma sain 15, sain ma selleks KEEGI-ks. Ja hea oli olla. Ma olin kutsutud igale sünnipäevapeole. Osa inimesi ei julgenud minuga rääkida, sest see, mida Jumal minuga tegi, oli nende jaoks aukartust äratav. Juhid hakaksid nägema minus potentsiaali. MIND MÄRGATI! See oli NII HEA TUNNE!

1,5 aastat tagasi toimus minu elus kokkuvarisemine, nagu sellistel puhkudel ikka toimub. Olin muutunud uhkeks, sest ma olin KEEGI. Tuletan siinkohal meelde, et uhkus oli esimene patt maailmas: ka Lucifer langes uhkuse tõttu. Ma kaotasin sõbrad, kes olid mul enne väga lähedal. Ma kaotasin kõik, mis mul oli. Ma läksin ära kirikust, sest ma polnud enam seal KEEGI. Ma lahkusin varakult teenistustelt. Ma ei rääkinud enam kellegagi. Ma hakkasin vihkama kõike oma ümber. Ma hakkasin vihkama kõike, mis oli ehe ja hea, loomulik ja puhas. See ei olnud kontrastne kukkumine, see oli aeglane protsess. Ma muutusin külmaks ja tigedaks.

Minu elu kõige hullem nädal sai alguse mu sünnipäeval. See oli nädal, kus ma ei võtnud kordagi Piiblit kätte ega lugenud seda. Ma hakkasin vihkama oma sünnipäeva (16. aprill), sest mu suhtumine sellesse oli- see on kõige neetum päev minu elus. Ma läksin 15. aprillil Facebooki ja eemaldasin oma sünnipäeva profiililt, muutsin selle nähtamatuks kõigi jaoks. Ma eemaldasin võimaluse oma seinale kirjutada. Ma vihkasin iga (välja arvatud Mari, Kadi, Ardi, Renata, Kristjan, Reni, Liisa, Erki) õnnitlust, sest need olid minu jaoks võltsid ja vastikud. Minu sees kumises lause: "Ma vihkan oma sünnipäeva. Ma vihkan oma sünnipäeva." Soovisin, et see päev oleks läbi. Ma olin oma elu sügavas kriisis... Sest ma olin taas EI KEEGI. Ma olin tige, et leidus inimesi, kellel oli vaatamata FB-st info mahavõtmist mu sünnipäev meeles. Kodus me mu sünnipäeva ei tähistanud, sest ma ei tahtnud. Seega keegi peale Renata mind ei õnnitlenud.

Teisipäeva hommikul (17.aprill), kui ma üles ärkasin, siis ütles Jumal mulle: "Ei, Regiina, sina ei vihka oma sünnipäeva. Sulle meeldib oma sünnipäeva tähistada. Sa naudid sõpradega koosolemist. Aga kurat vihkab sinu sünnipäeva. Ta vihkab päeva, mil sa sündisid, sest ta teab, mis mul sinuga plaanis on."

Mina täielikult ignoreerisin Jumalat. Kõik "kristlik" oli mulle vastik. Ma sisendasin endale taas lauset: "Ma vihkan oma sünnipäeva, ma vihkan oma sünnipäeva, ma vihkan oma sünnipäeva!" Ma ignoreerisin... kuni saabus laupäeva õhtu. Ma tundsin, et ma ei suuda ilma Jumalata. Ma ei suuda ignoreerida seda armastust, mis Tema ligiolekuga kaasneb. Küsisin endalt, et kui mina hülgan Jumala praegu, siis mis minust saab. Kas täitub minu elus kirjakoht "Siis nad hüüavad mind, aga mina ei vasta, otsivad mind, aga ei leia!" (Õp. 1:28).

Ma teadsin meest, kes olid olnud väga ustav Jumalale, kuid siis Ta teadlikult hüljanud. Jumal hoiatas, aga ta ei kuulanud, ta ei lasknud Jumalal oma südant tervendada. Läks paar aastat mööda ning see mees soovis Jumala juurde tagasi tulla. Ta hüüdis ja anus, aga Jumal ei kuulanud teda enam. Ta teadis, et tema "armuaeg" sai läbi. Ta magas oma võimaluse maha. Jumal ei lase enaga mängida. Jumal ei ole Sinu mängukann. Jumal ei lase oma au pilgata.

Sellel laupäeva õhtul istusin ma kamina ees, suutmata tuld alla teha. Proovisin 7-8 korda, panin paberit juurde, aga puud ei süttinud. Üheksandal korral ütlesin: "Jumal. Ma tean, et see on TÄIESTI jabur, aga... Mis oleks, kui see kamin oleks nagu minu süda. Kui Sina elad seal, siis süda on leekides, see tähendab tuline Sinu järele. Ma proovin veel ühe korra. Anna mulle palun uus võimalus." Siis võtsin ma kõik puud ahjust välja, osa oli natuke põlenud. Panin puud hoopis teistmoodi, panin paberit puude vahele, hingasin sügavalt sisse ja tõmbasin tikku. Puud hakkasid põlema. Kamin hakkas küdema.

Pühapäeval ärkasin hoopis teistmoodi: teadsin, et uus nädal algab minu elus uutmoodi. Leppisin Jumalaga kokku, et esmaspäeval alustan uuesti Piibli lugemist.

Alates sellest hetkest on kõik mu elus läinud teistmoodi: ma sain bioloogia ja inglise keele aastahinded, kursusehinde ja lõputunnistuse hinde "5." Klassijuhataja saatis mu nime presidendile ning kui saan hr Ilveselt kutse, siis olen oodatud presidendi vastuvõtule.

Teate, mis on veel muutunud? Ma palun Jumalat, et VÕIKSIN OLLA SEE "EI KEEGI!" Miks? Sest ma mõistan, KUI HEA on olla EI KEEGI. Sest just nimelt need EI KEEGI-d on inimesed, keda Jumal kasutab! KEEGI-d on liiga uhked selleks :)

TÄNA ÕNNISTAN MA SIND, KES SA TUNNED, ET "EI KEEGI" ON NÕME OLLA! Ära muretse- Jumal kasutab Sind!

Külluses elamise ohud

„... ja kojad täis kõike head, mida Sa pole täitnud, ja raiutud kaevud, mida Sa pole raiunud, viinamäed ja õlipuud, mida Sa pole istutanud – ja kui Sa oled söönud ja Su kõht on täis saanud, siis hoia, et Sa ei unusta Issandat.“ 5. Mo. 6:11-12

Üks suurimaid raskusi elus, kas meile siis meeldib seda tunnistada või mitte, on järgida Jumalat, kui kõik on hästi- sõpru on ja nendega on suhted korras, perekonnasisesed suhted samuti, raha on piisavalt, selga on kah midagi panna. Ühesõnaga, KÕIK ON HÄSTI! Olen paljudel juhtudel näinud, kuidas kristlaste suhe Jumalaga külluses jahtub. See on REAALSUS!

Ka Piibel räägib mõningatest meestest, kes elus sama etapi läbisid:

1. AADAM: Tema on viimasel ajal mind palju mõtlema pannud. Nii ka seekord :). Täpsemalt võib seda lugu lugeda 1. Mo 3. ptk-st. Aadam elas nö täiuslikku elu täiuslikus maailmas ning omas Jumalaga täiuslikku suhet. Just sellist suhet, nagu paljud meist tänapäeval igatsevad. Tema vajadused olid täidetud, tal oli kõik olemas. Sellest hoolimata langes ta saatana valmistatud lõksu.

2. NOA: Täpsemalt saab temast lugeda 1. Mo 9. ptk-st. Noa ja tema perekond elasid üle suure veeuputuse, kogu maailm oli nende päralt. Nende elu oli edukas, elu oli lihtne. Noa aga jõi end purju ning needis oma poja Haami.

3. IISRAELI RAHVAS: Täpsemalt saab sellest lugeda Kohtumõistjate raamatu 2. ptk-st. Jumal oli andnud Iisraeli rahvale Tõotatud Maa- lõpuks ometi puhkus suurest ringirändamisest! Kuid nii kui vapper ja ustav Joosua suri, hakkas see rahvas teenima ja kummardama kaanani ebajumalaid.

4. TAAVET: Täpsemalt saab sellest lugeda 2. Saamueli raamatu 11.ptk-st. Taavet valitses riiki väga hästi ning Iisrael oli maailma seisukohalt heal positsioonil nii poliitiliselt, majanduselt kui ka sõjalises mõttes. Keset õitsengut ja edu rikkus Taavet Batseebaga ning lasi ka Batseeba abikaasa tappa.

5. SAALOMON: Täpsemalt saab lugeda sellest 1. Kuningate raamatu 11. ptk-st. Saalomoni puhul saab tõesti rääkida, et tal oli KÕIK olemas: võim, kuulsus ja tarkus. Kuid tema üliküllus oli ka põhjus, mis ta langes. Ta armastas oma paganlikke ja ebajumalaid kummardavaid abikaasasid nii palju, et ta lubas enesel ning ka Iisraeli rahval kopeerida oma jälestusväärseid riitusi.

Kuidas olla edukas Jumala silmis?

Usun, et siin on tähtis roll õpetussõnadel, mille rakendamisel elus on 2 peamist mõju: edu ja hea maine, sest paljud neist õpetavad just nimelt, mis põhjustab läbikukkumisi ning halba mainet.

OMADUSED, MIS ON EELDUSEKS HEALE REPUTATSIOONILE JA EDULE:

1. Õiglus (Õp. 10:7; 12:3; 28:12)

2. Vale vihkamine (Õp. 13:5)

3. Sõnade hoolikas valimine (Õp. 17:27, 28)

4. Tarkuse armastus (Õp. 19:8)

5. Alandlikkus ja jumalakartus (Õp. 22:4). Jumalakartus EI tähenda, et Sa peaksid hirmu (Uuuuuu, suur Jumal, ma kardan Sind.... :O :O) tundma Jumala ees. Jumalakartus seisneb teadvustamises, kui suur on Jumal. Sa peaksid Jumala suhtes olema lugupidav.

6. Valmisoleks patu tunnistamiseks ja sellest loobumiseks (Õp.28:13)

OMADUSED, MIS ON EELDUSEKS, KUI TAHAD HALBA MAINET NING PIDEVALT ELUS FEILIDA:

1. Kurjus (Õp.10:7; 12:3; 28:12)

2. Au otsimine inimestelt, see tähendab, et teed mõningaid asju selleks, et inimestes enda vastu imetlust äratada (Õp. 25:27)

3. Viha (Õp. 26:24-26)

4. Enese kiitmine (Õp. 27:2)

5. Patu varjamine (Õp. 28:13)

Need on vaid mõned asjad, milled otsustasin välja tuua. Vaata üle oma süda ja oma elu samuti. Kui mõni sellest viimasest nimekirjast kuulus Sinu omaduste juurde, oleks tark meelt parandada. Piibel ei käsi Sul olla õiglane, vihata valet, valida hoolikalt sõnu, olla alandlik ja jumalakartlik või parandada isegi meelt. Sa võid olla kuri, otsida au ja imetlust teistelt inimestelt, olla täis viha, varjata oma halbu tegusid ja ennast kiita. Piibel annab Sulle valiku. Jeesuski ütles, et on 2 teed. Jumal SOOVITAB oma Sõnas arendada endas omadusi, mille tulemuseks on hea reputatsioon ja edu, sest Ta hoolib Sinust ja tahab, et võiksid elada täisväärtuslikku elu. Sa saad ju ise sellest kasu, kui järgid Jumala juhiseid. Mille jaoks siis Piibel üldse on? Eks ikka selleks, et Su elu võiks juba Maa peal olla tükike taevast. Jumal armastab Sind.

Kui kellelgi on soov, et kirjutaksin mingil teda huvitaval teemal, siis teen seda rõõmuga. Kirjuta mulle e-meili aadressil iworkforgod16@gmail.com. BLESS TEILE, kallid Sõbrad!!

AADAM

On raske ette kujutada, mida tähendab olla esimene ja AINUKE inimene Maa peal. Üks asi on see, mida tähendab meie jaoks üksindus, teine asi on see, mida tähendas see Aadama- inimese, kes ei olnud kunagi kedagi endasugust tundnud- jaoks. Ta jäi ilma kõigest sellest, mis teeb Sind ja mind selleks, kes me oleme- tal polnud lapsepõlve, vanemaid, sõpru, perekonda. Ta pidi õppima inimeseks olemist ise. Õnneks ei lasknud Jumal tal selles olukorras kaua olla ning kinkis Aadamale ideaalse kaaslase Eeva. Nad olid terviklikud, kahjustamata.

Üks esimesi Aadama vestlusi Eevaga võis olla ilmselt Eedeni aias kehtivatest reeglitest. Enne, kui Jumal üldse Eeva lõi, oli ta andnud Aadamale kohustuse ja vastutuse Eedeni aia eest hoolitseda. Aias oli üks puu- hea ja kurja tundmise puu- millel oli piirang ning Aadam oli kohustatud Eevale sellest rääkima. Olen palju rõhutanud seda, et Jumal on džentelmen ega ole meid teinud robotiteks. Ta on andnud meile võimaluse valida Teda ning võimaluse MITTE VALIDA TEDA. Seda tegi Jumal ka Aadama ja Eevaga: Jumal andis neile valikuvõimaluse, seda võimaldas see puu ("Päeval, mil Sa sellest sööd, pead Sa surma surema." 1. Mo. 2:17).

Kristlased teavad, kuidas see lugu lõpeb. Enamus ilmselt vastab, et Aadama ja Eeva Eedeni aiast väljasaatmisega. Õige! Kuid täieliku lõpu saab see lugu ristipuul- päeval, mil Jumala KALLIS POEG lüüakse risti.

Tagasi Aadama juurde. Kes hoolega loeb, taipab, et selles loos (Eedeni aias juhtunu) tulevad välja mõned huvitavad asjaolud:

- ta on esimene zooloog, inimene, kes annab kõikidele loomadele nimed
- esimene maastikuarhitekt, hoidis aeda korras
- inimrassi esindaja
- esimene, kes oli loodud Jumala näo järele
- esimene inimene, kellel oli isiklik suhe Jumalaga

NÕRKUSED:
- vältis vastutust ja süüdistas Eevat
- puges peitu, kui sai aru, et ta oli valesti käitunud
- pigem eelistas leida vabandusi, kui tunnistada tõde (AGA EEVA ANDIS!)
- SUURIM VIGA: ühes Eevaga tõid maailma patu

ÕPPETUND TEMA ELUST:
- me ei peaks kunagi teisi süüdistama oma vigade pärast (AGA SEDA JU JUHTUB?!)
- me ei saa kunagi peitu pugeda Jumala eest
- me kõik oleme patused (kui Sa salvestad originaalkasettile filmi ja siis tuleb sinna kogemata reklaamipaus ka peale, siis nt CD-le ümbersalvestades see reklaamiklipp ei kao. See jääb, sest originaalil on see samuti olemas; samuti on meiega: oleme patused, sest originaal meist (Aadam ja Eeva) on vigane)

ÕPPETUND JUMALAST:
- Jumal on püha ja õiglane: kuigi ta armastas Aadamat ja Eevat, pidi ta nad Eedeni aiast ära saatma. Võib tekkida küsimus, kus siin õiglus on? Jumala Kuningriigis kehtivad seadused. Väljaspool neid seadusi pole õnnistust. Jumal annab inimesele võimaluse kas elada nende seaduste järele ja saada osa õnnistustest või mitte elada nende seaduste järele ja saada osa needusest ("siis pead Sa surma surema").

VÕTMESALM: "Ja Aadam vastas: "Naine, kelle Sa mulle kaasaks
andsid, tema andis mulle puust ja ma sõin." 1. Mo. 3:12. (Ärge siis unustage, et " nõnda nagu kõik inimesed surevad Aadamas, nõnda
tehakse ka kõik elavaks Kristuses" 1. Ko. 15:22)

Aadamast räägib Piibel 1. Moosese raamatus 1:26-5:5, kuid teda mainitakse ka nt 1. Ajaraamatu 1:1, Iiobi 31:33, 1. Ko. 15:22, 1. Ti.2:13-14.



Kui mina seda lugu loen, siis alati mõtlen, et mis juhtus Jumala südamega hetkel, kui Aadam ja Eeva pattu tegid. Ma pole seda kunagi mõistnud selgemini, kui siis, kui juhtusin kogemata nägema internetist vana head tuttavat Michelangelo maali. Seal kujutatakse lahutust. Võib-olla olen ma liialt dramaatiline, kuid sel hetkel teadsid nii Jumal kui Aadam, et nende suhe ei ole enam endine. Ja see kurvastas mõlemat osapoolt. Midagi on veel mu sees, mida ma ei oska elektroonilisele paberile panna. Aga las see siis jääb.