Ole tähelepanelik, mida Sa räägid, sest sõnadel on vägi. Kes vähegi teab, millega ma hetkel silmitsi seisan, võiks ehk öelda: "Ma ei tea, kuidas Sa vastu pead." Mina tean- mul on maailma kõige ägedam Isa, kes armastab mind ja hoolitseb minu eest. Kõik, mis praegu mu elus sünnib, tuleb mulle kasuks, sest just praegusel hetkel vormib Jumal minus hädavajalikke iseloomujooni. Mida ma siis ütlen oma olukorra kohta?
"Nii raske on mõnikord olla õnnelik, kui kõik halvad olukorrad tee peal ees seisavad, aga sellegipoolest tunnen siirast rõõmu, et võin naeratada kas või läbi pisarate ja olukordadest hoolimata seista kahel jalal, tundes kindlust südames. Seda kõike vaid TÄNU JUMALALE! :) Ja nii ongi."
Tuesday, December 27, 2011
Monday, November 21, 2011
NÄGEMUS vol 5 ehk Ärge öelge mulle, et ingleid pole olemas!
"Sest ta annab inglitele Sinu pärast käsu Sind hoida kõigil Su teedel!" Ps.91:11
Oli 5. august, 2011. Me palvetasime õega (otsustasime, et kuigi oleme tavaliselt 12:30-ni magavad, siis sel suvel ärkame igal hommikul 7:45 ja palvetame oma mittekristlasest isa ja sugulaste/sõprade pärast). Kui olime palve lõpetanud, avasin oma silmad ja nägin enda ees seisvat inglit. Tal ei olnud tiibu ja ta ei olnud ka pikka kasvu nagu autode küljes olnud inglid. Ta oli natuke minust pikem, ligi 180 cm pikk. Ta varrukatel oli kuldsed lindid, samasugused olid ka kaelapiirkonnas. Tema rüü oli valge ja ta seisis peopesad meie poole.
Ma ei oska kommentaariks muud öelda, kui et INGLID ON REAALSED! Piibel mainib ingleid ligi 300 korda. Neil kindel missioon, mis on antud neile Jumala poolt: nad kas kaitsevad ja päästavad Sind ohtudest, teenivad Sind või valvavad ja jälgivad Sind. Mõnikord on neid saadetud hoopis teise missiooniga: mingi teate edastamiseks või näiteks julgustamiseks.
Siinkohal tooksin ühe näite oma ema elust. See on lugu, kuidas üks õun võib muuta nii palju. Mu ema oli alles saanud kristlaseks. Nagu me teame, siis meist keegi pole veatu. Ema arvas, et kristlasena ei tohi kunagi enam vigu teha, sest siis Jumal ei armasta enam teda. Paraku juhtus see, mis inimestel ikka juhtub- ema tegi midagi valesti (kas siis ütles kellelegi või mõtles kellestki halvasti, ta täpselt ei mäleta). Varsti oli ta veendumusel, et Jumal ei armasta teda enam. Ta muutus väga kurvaks.
Siis läks ta poodi. Ümberringi oli palju rahvast. Järsku seisis tema ees üks väga pikk mees. See oli ingel. Ema sõnul oli ta nii pikk, et ta isegi selle ingli nägu ei näinud. Tal oli pikk valge rüü. Ingel ulatas talle õuna ja ütles: "Jumal armastab Sind." Ema vaatas õuna ja tahtis öelda aitäh, aga siis enam inglit ei olnud. Ema rääkis mulle, et ta poleks seda ealski uskunud, kui seda õuna poleks olnud. Ta oleks ilmselt arvanud, et kujutas seda kõike ette. Aga õun oli talle selgeks tõestuseks, et see sündmus oli reaalselt aset leidnud.
Mida mina olen oma elus kogenud seoses inglitega, on see, et neil on missioon, nad täidavad selle ja lahkuvad siis viivitamatult. Nad ei jää ootama. Nad lihtsalt teevad, mis neile on öeldud ja siis lahkuvad.
Oli 5. august, 2011. Me palvetasime õega (otsustasime, et kuigi oleme tavaliselt 12:30-ni magavad, siis sel suvel ärkame igal hommikul 7:45 ja palvetame oma mittekristlasest isa ja sugulaste/sõprade pärast). Kui olime palve lõpetanud, avasin oma silmad ja nägin enda ees seisvat inglit. Tal ei olnud tiibu ja ta ei olnud ka pikka kasvu nagu autode küljes olnud inglid. Ta oli natuke minust pikem, ligi 180 cm pikk. Ta varrukatel oli kuldsed lindid, samasugused olid ka kaelapiirkonnas. Tema rüü oli valge ja ta seisis peopesad meie poole.
Ma ei oska kommentaariks muud öelda, kui et INGLID ON REAALSED! Piibel mainib ingleid ligi 300 korda. Neil kindel missioon, mis on antud neile Jumala poolt: nad kas kaitsevad ja päästavad Sind ohtudest, teenivad Sind või valvavad ja jälgivad Sind. Mõnikord on neid saadetud hoopis teise missiooniga: mingi teate edastamiseks või näiteks julgustamiseks.
Siinkohal tooksin ühe näite oma ema elust. See on lugu, kuidas üks õun võib muuta nii palju. Mu ema oli alles saanud kristlaseks. Nagu me teame, siis meist keegi pole veatu. Ema arvas, et kristlasena ei tohi kunagi enam vigu teha, sest siis Jumal ei armasta enam teda. Paraku juhtus see, mis inimestel ikka juhtub- ema tegi midagi valesti (kas siis ütles kellelegi või mõtles kellestki halvasti, ta täpselt ei mäleta). Varsti oli ta veendumusel, et Jumal ei armasta teda enam. Ta muutus väga kurvaks.
Siis läks ta poodi. Ümberringi oli palju rahvast. Järsku seisis tema ees üks väga pikk mees. See oli ingel. Ema sõnul oli ta nii pikk, et ta isegi selle ingli nägu ei näinud. Tal oli pikk valge rüü. Ingel ulatas talle õuna ja ütles: "Jumal armastab Sind." Ema vaatas õuna ja tahtis öelda aitäh, aga siis enam inglit ei olnud. Ema rääkis mulle, et ta poleks seda ealski uskunud, kui seda õuna poleks olnud. Ta oleks ilmselt arvanud, et kujutas seda kõike ette. Aga õun oli talle selgeks tõestuseks, et see sündmus oli reaalselt aset leidnud.
Mida mina olen oma elus kogenud seoses inglitega, on see, et neil on missioon, nad täidavad selle ja lahkuvad siis viivitamatult. Nad ei jää ootama. Nad lihtsalt teevad, mis neile on öeldud ja siis lahkuvad.
Wednesday, August 17, 2011
NÄGEMUS nr. 4 ehk Lõpuaegadest
Õp.1:24-28
"Et ma olen kutsunud, aga te olete tõrkunud, olen sirutanud oma käe, aga ükski pole tähele pannud,ja et te pole hoolinud mitte ühestki minu nõust ega ole tahtnud mu noomimist,siis naeran minagi teie õnnetust, irvitan, kui teie kohkumine tuleb,kui teie kohkumine tormina tuleb ja teie õnnetus tuulekeerisena saabub, kui häda ja ahastus teile kallale kipuvad! Siis nad hüüavad mind, aga mina ei vasta, otsivad mind, aga ei leia!"
2.Ts.2:1-7
Aga me palume teid, vennad, meie Issanda Jeesuse Kristuse tulemise ja meie kokkusaamise pärast temaga,et te ei annaks endid niipea kõigutada sinna ja tänna eemale õigest meelest ega heidutada ei vaimu läbi ega sõna läbi või kirja läbi, otsekui oleks see meie lähetatud, nagu peaks Issanda päev olema käes. Ärgu ükski teid petku mingil kombel; sest see päev ei tule mitte enne, kui on tulnud ärataganemine ja saanud avalikuks ülekohtu-inimene, hukatusepoeg, kes paneb vastu ja tõstab enese üle kõige, mida nimetatakse Jumalaks või jumalateenistuseks, nii et ta istub Jumala templisse ja ütleb enese olevat Jumala. Eks te mäleta, et ma seda teile ütlesin, kui olin alles teie juures? Ja nüüd te teate, mis takistab teda saamast avalikuks omal ajal. Sest ülekohtu saladus on juba mõjumas; ainult peab enne vahelt kõrvaldatama see (Koguduse ülesvõtmine), kes teda siiamaani takistab."
Talvelaager oli teistmoodi paljude jaoks. Üks põhjustest oli ilmselt see, et meid oli vähem võrreldes eelneva aastaga. AGA HUBASEM JA KODUSEM!
Pean tunnistama, et minu jaoks oli.... seal laagris raske olla. Polnud ammu kallite KARM_ELiitidega suhelnud- ma polnud käinud noortekatel ega ka suhelnud interaktiivselt läbi FB-i või msn-i. Ja kes mind hästi tunneb, teab ka seda, et ise ma rääkima mitte kellegagi ei julge minna. Ma ei tea, milles on asi- kas ma pole teatud asjadest suutnud veel lahti lasta või....? Aga pole ju minagi täiuslik. Olen inimene.
See oli õhtu, kus paljud noored valasid oma südamed välja Jumala ette ja ka mina kuulusin nende hulka. Pärast oli selline vaikne aeg. Istusin oma toolil. Palvetasin.
Järsku oli mu silme ees suur pimedus, kuid selles suures pimeduses oli üks ristkülik, mis kiirgas valgust, SUURT VALGUST. Ma nägin valguskiiri, mis pimeduses vihisesid ning Inimese Poega seismas, käed üles tõstetud. Siis kostis suur hääl, mis ütles: "AEG ON LÄBI!" Kiirgav ristkülik sulgus, otsekui uks oleks ette tulnud. Kostis suur paugatus ja ümberringi oli TÄIELIK pimedus. Kui uksed taevasse sulgusid, kogesin TÄIELIKKU kurbust, masendust ahastust, mille sarnast pole ma elades kogenud.... Ma kuulsin tuuleiilide kohinat ja vilinat; ning seejärel aina valjenevat meeleheitlikku hädakisa... See oli kohutav!
Mina ei tea, mis saab sündima viimseil päevil. Piiblis on sellest küll kirjutatud, aga... Kogu sellest õudusest ja meeleheitest ei saa ometi aimu enne, kui ise selle keskel oleme. Eks tulevik näitab..
Mul on midagi südames. See on: PÖÖRDU OMA PATUST JA ASTU ELU POOLE!
Ära lase oma pead longu või hirmu südamesse tungida, sest kui olukorrad meie ümber muutuvad eriti hirmuäratavaks ja koledaks- kui uudised hakkavad ERITI kirjutama väga hulludest situatsioonidest maailmas- (ka Eesti ei ole ju siinkohal välistatud) siis meie, kristlased, teame, et meie Päästja on tagasi tulemas siia maailma ja meie lunastuse päev on ligidal!!
"Et ma olen kutsunud, aga te olete tõrkunud, olen sirutanud oma käe, aga ükski pole tähele pannud,ja et te pole hoolinud mitte ühestki minu nõust ega ole tahtnud mu noomimist,siis naeran minagi teie õnnetust, irvitan, kui teie kohkumine tuleb,kui teie kohkumine tormina tuleb ja teie õnnetus tuulekeerisena saabub, kui häda ja ahastus teile kallale kipuvad! Siis nad hüüavad mind, aga mina ei vasta, otsivad mind, aga ei leia!"
2.Ts.2:1-7
Aga me palume teid, vennad, meie Issanda Jeesuse Kristuse tulemise ja meie kokkusaamise pärast temaga,et te ei annaks endid niipea kõigutada sinna ja tänna eemale õigest meelest ega heidutada ei vaimu läbi ega sõna läbi või kirja läbi, otsekui oleks see meie lähetatud, nagu peaks Issanda päev olema käes. Ärgu ükski teid petku mingil kombel; sest see päev ei tule mitte enne, kui on tulnud ärataganemine ja saanud avalikuks ülekohtu-inimene, hukatusepoeg, kes paneb vastu ja tõstab enese üle kõige, mida nimetatakse Jumalaks või jumalateenistuseks, nii et ta istub Jumala templisse ja ütleb enese olevat Jumala. Eks te mäleta, et ma seda teile ütlesin, kui olin alles teie juures? Ja nüüd te teate, mis takistab teda saamast avalikuks omal ajal. Sest ülekohtu saladus on juba mõjumas; ainult peab enne vahelt kõrvaldatama see (Koguduse ülesvõtmine), kes teda siiamaani takistab."
Talvelaager oli teistmoodi paljude jaoks. Üks põhjustest oli ilmselt see, et meid oli vähem võrreldes eelneva aastaga. AGA HUBASEM JA KODUSEM!
Pean tunnistama, et minu jaoks oli.... seal laagris raske olla. Polnud ammu kallite KARM_ELiitidega suhelnud- ma polnud käinud noortekatel ega ka suhelnud interaktiivselt läbi FB-i või msn-i. Ja kes mind hästi tunneb, teab ka seda, et ise ma rääkima mitte kellegagi ei julge minna. Ma ei tea, milles on asi- kas ma pole teatud asjadest suutnud veel lahti lasta või....? Aga pole ju minagi täiuslik. Olen inimene.
See oli õhtu, kus paljud noored valasid oma südamed välja Jumala ette ja ka mina kuulusin nende hulka. Pärast oli selline vaikne aeg. Istusin oma toolil. Palvetasin.
Järsku oli mu silme ees suur pimedus, kuid selles suures pimeduses oli üks ristkülik, mis kiirgas valgust, SUURT VALGUST. Ma nägin valguskiiri, mis pimeduses vihisesid ning Inimese Poega seismas, käed üles tõstetud. Siis kostis suur hääl, mis ütles: "AEG ON LÄBI!" Kiirgav ristkülik sulgus, otsekui uks oleks ette tulnud. Kostis suur paugatus ja ümberringi oli TÄIELIK pimedus. Kui uksed taevasse sulgusid, kogesin TÄIELIKKU kurbust, masendust ahastust, mille sarnast pole ma elades kogenud.... Ma kuulsin tuuleiilide kohinat ja vilinat; ning seejärel aina valjenevat meeleheitlikku hädakisa... See oli kohutav!
Mina ei tea, mis saab sündima viimseil päevil. Piiblis on sellest küll kirjutatud, aga... Kogu sellest õudusest ja meeleheitest ei saa ometi aimu enne, kui ise selle keskel oleme. Eks tulevik näitab..
Mul on midagi südames. See on: PÖÖRDU OMA PATUST JA ASTU ELU POOLE!
Ära lase oma pead longu või hirmu südamesse tungida, sest kui olukorrad meie ümber muutuvad eriti hirmuäratavaks ja koledaks- kui uudised hakkavad ERITI kirjutama väga hulludest situatsioonidest maailmas- (ka Eesti ei ole ju siinkohal välistatud) siis meie, kristlased, teame, et meie Päästja on tagasi tulemas siia maailma ja meie lunastuse päev on ligidal!!
Nägemus nr. 3 ehk INGLID AUTODE KÜLJES
Ps. 91:11
"Sest Ta annab inglitele käsu Sinu pärast Sind hoida kõigil Su teedel..."
See oli üks neljapäevane päev aasta 2010 lõpus. Sõitsime neljapäevasele teenistusele. Järsku ehmusin, sest vastutulevate autode küljes oli midagi suurt ja valget. Alguses ma ei saanud ma aru, mis suured valged asjad need seal on, aga kui autod lähemale sõitsid, nägin, et need olid INGLID! Suured valgetes riietes ja tiibadega INGLID!
Olin väga ehmunud, sellest, mida nägin. Aga andsin au Jumalale!
"Sest Ta annab inglitele käsu Sinu pärast Sind hoida kõigil Su teedel..."
See oli üks neljapäevane päev aasta 2010 lõpus. Sõitsime neljapäevasele teenistusele. Järsku ehmusin, sest vastutulevate autode küljes oli midagi suurt ja valget. Alguses ma ei saanud ma aru, mis suured valged asjad need seal on, aga kui autod lähemale sõitsid, nägin, et need olid INGLID! Suured valgetes riietes ja tiibadega INGLID!
Olin väga ehmunud, sellest, mida nägin. Aga andsin au Jumalale!
Monday, August 8, 2011
NÄGEMUS nr. 2 ehk Pärlivihm Karmelis
Ap. 2:17
"Ja viimseil päevil sünnib, ütleb Jumal, et ma valan oma Vaimu kõige liha peale! Ja teie pojad ja tütred hakkavad ennustama, teie noored mehed näevad nägemusi, ja teie vanemad uinuvad unenägusid nähes!"
Viimase õppeaasta 2010/2011 ja ka suvel olen ma kokku näinud ligi 10 nägemust. Mõtlesin neid ka siia kirjutada, sest ma tõepoolest ei oska nendega midagi peale hakata. Usun, et nägemustel võib olla küll hoiatav, kuid ka kinnitav eesmärk. Mind on nad ainult kinnitatud, rõõmu pakkunud ja teinud alandlikuks Jumala ees.
Ma ei lisa illustratsioone järgnevatele nägemustele põhjusel, et Sul ei tekiks valeettekujutus sellest, mida Jumal on mulle näidanud, sest mitte ükski internetis leiduv kristlik pilt ei suudakski illustreerida seda, mida vägevat Jumal teeb.
See oli paar nädalat pärast seda, kui olin näinud laest laskuvat inglit. Oli jällegi ülistuse aeg. Olin rõdul ja tõstsin oma käed Issanda kiituseks. Järsku nägin, kuidas Karmeli neljast laenurgast tuli välja suur valgusvoog, mis suundus lae keskele ja paiskus seejärel üle kogu lae laiali ning sadas alla vihmana ülistajatele. See ei olnud tavaline vihm, sest see sillerdas väga kaunilt ja vihmapiisad meenutasid pärleid.
See on kõige ilusam nägemus, mida ma olen näinud. Visuaalselt oli see midagi.... SUURT. Vaatemängulist. ÜLIILUS. VAPUSTAV.
Olen alati väga rabatud, kui Jumal mulle midagi näitab.... Istun pärast nägemuse nägemist alati, sest mul hakkavad jalad värisema. Kogu ihu juubeldab, kui VÄGEV ON IKKA JUMAL! Ja seejärel tulevad a'la sellised mõtted: "Kes olen mina? Või miks olen mina väärt selliseid asju nägema? Miks JÄLLE mina? Jumal, teised igatsevad ka sellised asju näha. Sa oled mulle juba nii palju näidanud, näita kellelegi teisele ka. Sest ma olen ju samasugune nagu teisedki kristlased- 2 silma, 1 nina ja suu, 2 kõrva..."
"Ja viimseil päevil sünnib, ütleb Jumal, et ma valan oma Vaimu kõige liha peale! Ja teie pojad ja tütred hakkavad ennustama, teie noored mehed näevad nägemusi, ja teie vanemad uinuvad unenägusid nähes!"
Viimase õppeaasta 2010/2011 ja ka suvel olen ma kokku näinud ligi 10 nägemust. Mõtlesin neid ka siia kirjutada, sest ma tõepoolest ei oska nendega midagi peale hakata. Usun, et nägemustel võib olla küll hoiatav, kuid ka kinnitav eesmärk. Mind on nad ainult kinnitatud, rõõmu pakkunud ja teinud alandlikuks Jumala ees.
Ma ei lisa illustratsioone järgnevatele nägemustele põhjusel, et Sul ei tekiks valeettekujutus sellest, mida Jumal on mulle näidanud, sest mitte ükski internetis leiduv kristlik pilt ei suudakski illustreerida seda, mida vägevat Jumal teeb.
See oli paar nädalat pärast seda, kui olin näinud laest laskuvat inglit. Oli jällegi ülistuse aeg. Olin rõdul ja tõstsin oma käed Issanda kiituseks. Järsku nägin, kuidas Karmeli neljast laenurgast tuli välja suur valgusvoog, mis suundus lae keskele ja paiskus seejärel üle kogu lae laiali ning sadas alla vihmana ülistajatele. See ei olnud tavaline vihm, sest see sillerdas väga kaunilt ja vihmapiisad meenutasid pärleid.
See on kõige ilusam nägemus, mida ma olen näinud. Visuaalselt oli see midagi.... SUURT. Vaatemängulist. ÜLIILUS. VAPUSTAV.
Olen alati väga rabatud, kui Jumal mulle midagi näitab.... Istun pärast nägemuse nägemist alati, sest mul hakkavad jalad värisema. Kogu ihu juubeldab, kui VÄGEV ON IKKA JUMAL! Ja seejärel tulevad a'la sellised mõtted: "Kes olen mina? Või miks olen mina väärt selliseid asju nägema? Miks JÄLLE mina? Jumal, teised igatsevad ka sellised asju näha. Sa oled mulle juba nii palju näidanud, näita kellelegi teisele ka. Sest ma olen ju samasugune nagu teisedki kristlased- 2 silma, 1 nina ja suu, 2 kõrva..."
MIDA?!
On üsna kohutav, kui avastad enda peas sellise küsimuse. Eriti, kui Sa tead, et sellise küsimuse taga ei ole midagi head :)
Osa selle blogi lugejatest on kurtnud, et ma viimasel ajal ei ole mitte midagi blogisse kirjutanud... Ma ei tea, millest on see tingitud. Kas sellepärast, et eesmärk, miks ma seda blogi kirjutama hakkasin, on täitunud või...? Ma ei saa öelda, et asi oleks ajapuuduses.... AGA.
Ei luba ega garanteeri, et edaspidi olen hoolsam blogipidaja, sest ma ei taha väga palju aega arvutis veeta. Niipalju, kui ma vähegi oma ajaplaanist saan siia, blogisse, aega panustada- teen seda.... :)
Wednesday, March 9, 2011
Issi armas üllatus...
Kõndisin mööda teed, jääs sõrmed kinda sees, mis saab-mis saab-mis saab-mis saab..?
Ehk siis.. PÄIKEST TEILE MÄRTSIKUUSSE! Kellel lumest kõrini, siis- varsti sulab see nagunii ära :)
Kui kõik on uus märtsikuus, siis Jumal on ikka see sama minevikus, olevikus ja tulevikus. Ja endiselt armastab ta sind hoolimata, kui Su sõnad kedagi täna haavasid või kui Sa millegi muu jamaga hakkama said..
Koju on mul pikk tee minna... Kuna Andres Jäätma mul nüüd mp3-s laulab, siis tee tundub lühem. Kuid mõni päev tagasi oli mul hullult külm...Kõndisin koju - kuulen Andres Jäätmat laulmas: "Me oleme teelised kõrbe luidetel, me oleme teelised lõõskava päikese all..." Ma hakkasin täiega naerma ja ütlesin: "Jumal- kas Sa teed praegu nalja? Väljas on miinuskraadid ja tuiskab nii, mis hirmus ja.... :D :D"
Varsti tuli järgmine laul: "Kui vinge tuul on jätnud vaod..." "Juba parem, mu kallis Jumal... Aga tead.. Täna on hirmus tuul...ja nii külm on. Kas Sa ei võiks saata kedagi, kes mind koju viiks... Nii pikk tee on veel minna... Sa ütled oma sõnas, et mida iganes palutakse, Sul ei ole kahju oma pojale anda... Aga see kehtib ju tütarde puhul ka... Et siis.. Kuidas oleks?"
Ja just sel hetkel tuli selja tagant naabrimehe auto... Ma olin sõnatu... Ei julgenud isegi "See käis küll kähku, Jumal" öelda...
Ehk siis.. PÄIKEST TEILE MÄRTSIKUUSSE! Kellel lumest kõrini, siis- varsti sulab see nagunii ära :)
Kui kõik on uus märtsikuus, siis Jumal on ikka see sama minevikus, olevikus ja tulevikus. Ja endiselt armastab ta sind hoolimata, kui Su sõnad kedagi täna haavasid või kui Sa millegi muu jamaga hakkama said..
Koju on mul pikk tee minna... Kuna Andres Jäätma mul nüüd mp3-s laulab, siis tee tundub lühem. Kuid mõni päev tagasi oli mul hullult külm...Kõndisin koju - kuulen Andres Jäätmat laulmas: "Me oleme teelised kõrbe luidetel, me oleme teelised lõõskava päikese all..." Ma hakkasin täiega naerma ja ütlesin: "Jumal- kas Sa teed praegu nalja? Väljas on miinuskraadid ja tuiskab nii, mis hirmus ja.... :D :D"
Varsti tuli järgmine laul: "Kui vinge tuul on jätnud vaod..." "Juba parem, mu kallis Jumal... Aga tead.. Täna on hirmus tuul...ja nii külm on. Kas Sa ei võiks saata kedagi, kes mind koju viiks... Nii pikk tee on veel minna... Sa ütled oma sõnas, et mida iganes palutakse, Sul ei ole kahju oma pojale anda... Aga see kehtib ju tütarde puhul ka... Et siis.. Kuidas oleks?"
Ja just sel hetkel tuli selja tagant naabrimehe auto... Ma olin sõnatu... Ei julgenud isegi "See käis küll kähku, Jumal" öelda...
Saturday, February 26, 2011
TAEVANE KUTSE
Kas Sul on ka vahel nii olnud, et igatsed TÄIEGA oma südames midagi ja siis järsku juhtub, et Su unistus või soov läheb täide?
Andres Jäätma on minu silmis alati väga lugupeetud ja austatud Vend olnud. Ma imetlen tema muusikat ja tema annet. Tema laulud meeletult puudutavad, mõte on ääretult sügav. Oleksin ma vaid sama talendikas! Mul ei jätku sõnu tema kirjeldamiseks...
Lapsepõlves ei olnud ma just Piibli lugemises kõige tugevam- Tõsi- lastepiibel oli mul kaanest kaaneni oma 20x läbi loetud... Kuid rääkides Uuest Testamendist- Ei! Ma arvastin, et see on minu jaoks liiga raske. Kuid just sel ajal oli mul privileeg kuulata Andres Jäätma muusikat. Iga salm on geniaalne! Sõnad Piiblist, mu sõbrad!
"Taevane kutse" 't (tegemist on Andres Jäätma plaadiga, mis mind vaimselt kõvasti kasvatas) oli mul kodus vähemalt 2 plaati. Paraku- mõlemad hävisid väikeste õdede-vendade kasvamisprotsessis. Sellest ajast peale tärkas minus kirglik soov iga hinnaga see plaat saada. Palvetasin Jumala poole- alla ka ei andnud- lihtsalt palusin ja palusin.....
23. veebruar läksin pärast kooli Efka juurde. Meil toimus meeskonnakoolitus(sellest ehk pisut hiljem?) ja seetõttu ootasin teda. Kui ta oma korterisse saabus, ütles ta kurikuulsad sõnad: "Regiina- mul on Sulle väike üllatus. Mul oli see juba ammu südames Sulle kinkida....." Ma hakkasin TÄIEGA rõõmust hüppama ja kargama......... ANDRES JÄÄTMA PLAAT!!!!!!!!!!!!!!! Ma ei suutnud seda uskuda....
P.S Ei suuda siiani.......
Saturday, February 19, 2011
Friday, February 18, 2011
Ja mina veel mõtlesin, et Jumal on normaalne.... :D
See on täiesti uskumatu, kuidas Jumal suudab täiesti normaalse päeva pea peale keerata. Kuid Ta siiski teeb seda, et kasvatada meid Tema armastuses ja tarkuses ning usalduses.
Esmaspäeval, 31.jaanuar, läksin ma trenni nagu tavaliselt. Ma absoluutselt naudin füüsilist koormust, sest:
1)see maandab pingeid
2)viib mõtted koolist eemale.
Tavaliselt ei võta ma peale tossude ja veepudeli midagi kaasa. Isegi mitte telefoni. Vahel juhtub nii, et enne trenni läheb mul metsikult kiireks. Ja siis võib midagi maha ununeda/võtad kaasa asju, mida tavaliselt ei võta. 15 minutit sõitu ja olingi juba riietusruumis. Jopet seljast ära võttes avastasin, et mul oli telefon taskus. „Imelik, tavaliselt ma ei võta telefoni kaasa,“ mõtlesin. Lülitasin telefoni välja ja jooksin kiiresti treeningsaali ning algas 1 tund ja 15 minutit mõnusat treeningut. Sellal, kui mina mõnusasti oma lihasgruppe suurendada üritasin, mõtles Jumal naerdes- „täna korraldan Regiinale väikese üllatuse.“
Trenn läbi, panin välisriided selga ja lülitasin telefoni sisse. Mu telefon hakkas kohe helisema. „Imelik, tavaliselt pole siin maa all (meie riietusruum asub tõepoolest kohas, kus tavaliselt levi pole).“ Võite juba arvata, kes helistas. EI, mitte Jumal, mu sõbrad. AGA ema. Kõne sisu oli selline:
Ema: „Eeeeeem, Regiina... Ma ei ole Sulle veel jõudnud järgi tulla sest... Ehhee.. Üks auto sõitis mu ülbelt suurde hange kinni...“
Regiina: „Ooota, mismõttes? Kus Sa oled?“
Ema: „Ehhhee...Noh.. Sa pead umbes 1,5 km jooksma ja siis...“
Regiina: „Okei, tulen kohe.“
Mõtlesin- vaene Renet (mu vend, kel samuti trenn lõppes ja ootas ema), külmetab õues ja ootab kurvalt. Äkki mõtleb, et ema unustas ta ära. Seega- mul tuli tegutseda kiirelt. Õues oli rämedalt külm. Õhk oli jäine. Mõtlesin, et pean riskima Reneti nimel taas häälepaeltepõletikuga. Jooksin nii kiiresti kui sain ema juurde. Kordagi ei peatunud. Täiel kiirusel. Osa noori jõlkus veel väljas. Nad vist vaatasid, et ma täitsa hull.. Aga mul oli poogen neist. Ma mõtlesin, kuidas kiiresti ja valutult emani jõuda. Pekki, tänavavalgustus lõppes ära. Jõudsin veaduktini. Kottpime. Jesssss, mu telefonil on ju taskulamp. Pekki, aga mul pole JÄLLE kindaid. Jooksin- taskulamp käes ja käed jääs- edasi. Ei peatunud. Ja vaatan- ei ole olemas- ema auto tuled paistavad. Veel 100 m ja olengi kohal. KOHAL!
Oleks siis asi sellega piirdunud- ema tuli ju hangest välja ka lükata. Lükkan-lükkan. Peaaegu väljas- HMMMM... Jõudu vähe. Ja kindaid ka pole! Vaatan, mingi naine tuleb labidaga. Nüüd on kaks varianti: Kas ta on normaalne ja aitab meid sellest lumest välja, või ta on ebanormaalne ja tahab labidat kasutada mõnel kuritegelikul eesmärgil... Ei ole olemas- meie kooli arendusjuht. Huhh.. Olen taas õnnistatud....!
Mis ma ikka keerutan- saime lumehunnikust välja ja sõitsime koju. Aaa, ei.. Reneti tõime ka ära.:D Ta torises pisut, aga... :D
Kokkuvõtteks: ära Sa arva, et kui õhtu käes, siis Jumal läheb ka magama. Ei lähe Ta midagi! Vot korraldab Sulle ikka uskumatuid asju hetkel, mil Sa ei aima ka. Kogu aeg mõtleb, kuidas vänta panna. :D Okei, sõbrad, nali naljaks. Pea lihtsalt meeles, et Ta jälgib Sind. Utsitab teinekord hanguga takka ka, kui vaja... Kõike AINULT sellepärast, et Ta hoolib Sinust ja armastab Sind. !!! Ja nii ongi!
Esmaspäeval, 31.jaanuar, läksin ma trenni nagu tavaliselt. Ma absoluutselt naudin füüsilist koormust, sest:
1)see maandab pingeid
2)viib mõtted koolist eemale.
Tavaliselt ei võta ma peale tossude ja veepudeli midagi kaasa. Isegi mitte telefoni. Vahel juhtub nii, et enne trenni läheb mul metsikult kiireks. Ja siis võib midagi maha ununeda/võtad kaasa asju, mida tavaliselt ei võta. 15 minutit sõitu ja olingi juba riietusruumis. Jopet seljast ära võttes avastasin, et mul oli telefon taskus. „Imelik, tavaliselt ma ei võta telefoni kaasa,“ mõtlesin. Lülitasin telefoni välja ja jooksin kiiresti treeningsaali ning algas 1 tund ja 15 minutit mõnusat treeningut. Sellal, kui mina mõnusasti oma lihasgruppe suurendada üritasin, mõtles Jumal naerdes- „täna korraldan Regiinale väikese üllatuse.“
Trenn läbi, panin välisriided selga ja lülitasin telefoni sisse. Mu telefon hakkas kohe helisema. „Imelik, tavaliselt pole siin maa all (meie riietusruum asub tõepoolest kohas, kus tavaliselt levi pole).“ Võite juba arvata, kes helistas. EI, mitte Jumal, mu sõbrad. AGA ema. Kõne sisu oli selline:
Ema: „Eeeeeem, Regiina... Ma ei ole Sulle veel jõudnud järgi tulla sest... Ehhee.. Üks auto sõitis mu ülbelt suurde hange kinni...“
Regiina: „Ooota, mismõttes? Kus Sa oled?“
Ema: „Ehhhee...Noh.. Sa pead umbes 1,5 km jooksma ja siis...“
Regiina: „Okei, tulen kohe.“
Mõtlesin- vaene Renet (mu vend, kel samuti trenn lõppes ja ootas ema), külmetab õues ja ootab kurvalt. Äkki mõtleb, et ema unustas ta ära. Seega- mul tuli tegutseda kiirelt. Õues oli rämedalt külm. Õhk oli jäine. Mõtlesin, et pean riskima Reneti nimel taas häälepaeltepõletikuga. Jooksin nii kiiresti kui sain ema juurde. Kordagi ei peatunud. Täiel kiirusel. Osa noori jõlkus veel väljas. Nad vist vaatasid, et ma täitsa hull.. Aga mul oli poogen neist. Ma mõtlesin, kuidas kiiresti ja valutult emani jõuda. Pekki, tänavavalgustus lõppes ära. Jõudsin veaduktini. Kottpime. Jesssss, mu telefonil on ju taskulamp. Pekki, aga mul pole JÄLLE kindaid. Jooksin- taskulamp käes ja käed jääs- edasi. Ei peatunud. Ja vaatan- ei ole olemas- ema auto tuled paistavad. Veel 100 m ja olengi kohal. KOHAL!
Oleks siis asi sellega piirdunud- ema tuli ju hangest välja ka lükata. Lükkan-lükkan. Peaaegu väljas- HMMMM... Jõudu vähe. Ja kindaid ka pole! Vaatan, mingi naine tuleb labidaga. Nüüd on kaks varianti: Kas ta on normaalne ja aitab meid sellest lumest välja, või ta on ebanormaalne ja tahab labidat kasutada mõnel kuritegelikul eesmärgil... Ei ole olemas- meie kooli arendusjuht. Huhh.. Olen taas õnnistatud....!
Mis ma ikka keerutan- saime lumehunnikust välja ja sõitsime koju. Aaa, ei.. Reneti tõime ka ära.:D Ta torises pisut, aga... :D
Kokkuvõtteks: ära Sa arva, et kui õhtu käes, siis Jumal läheb ka magama. Ei lähe Ta midagi! Vot korraldab Sulle ikka uskumatuid asju hetkel, mil Sa ei aima ka. Kogu aeg mõtleb, kuidas vänta panna. :D Okei, sõbrad, nali naljaks. Pea lihtsalt meeles, et Ta jälgib Sind. Utsitab teinekord hanguga takka ka, kui vaja... Kõike AINULT sellepärast, et Ta hoolib Sinust ja armastab Sind. !!! Ja nii ongi!
Saturday, February 5, 2011
Miks ma ei ole õnnelik.....?
Võimalik, et ka Sinul on südames asju, mis takistavad Sul olla õnnelik? Kas pole nii? Selleks võib olla nt igatsus armastuse järele või isegi materiaalne vajadus. Tihti arvame, et kui me igatsus täidetakse, siis võime öelda: "VOT NÜÜD OLEN ÕNNELIK! Kuid läheb mõni aeg mööda ja me taipame, et ei tunne end taas õnnelikuna... Tuleb tuttav tunne? Näiteks- oled alati soovinud endale kitarri ja mõtled, et "Oh, kui ma vaid ainult ühel päeval omaksin kitarri- küll ma siis oleks õnnelik!" Sa saad oma kitarri ja tõepoolest- Sa oledki mõni aeg õnnelik.... Kuid läheb mööda aasta... Okei 2 aastat. OKEI 5 aastat.... Ja tunned, et- nii, mul on nüüd kitarr, AGA vot kui mul oleks SEE ASI, siis oleks ma TÕELISELT õnnelik...
Siin, mu sõbrad, kerkib üles probleem, millel nimeks "Tänulikkuse puudumine!"
Jätangi selle postituse sellise lahtise sisuga... Sest see on see koht, kus Sul on võimalus oma Isaga sellest probleemist rääkida...
Takistused
"...nõnda oleme meie paljud üks ihu Kristuses, üksikult aga üksteise liikmed." Ro. 12:5
Kas Sinu igatsus on olla Jumalale meelepärane? Kui Sa vastad: "Absoluutselt!," siis astu vastu oma iseloomu vigadele. Alati ei ole kerge mõista, et vead meie eludes on takistuseks ja need takistused tuleb järjekindlalt välja kookida. Võib-olla Sa mõtled- Regiina, ou-ou-ou, mis takistustest Sa räägid?
Kas Sinu igatsus on olla Jumalale meelepärane? Kui Sa vastad: "Absoluutselt!," siis astu vastu oma iseloomu vigadele. Alati ei ole kerge mõista, et vead meie eludes on takistuseks ja need takistused tuleb järjekindlalt välja kookida. Võib-olla Sa mõtled- Regiina, ou-ou-ou, mis takistustest Sa räägid?
1. UHKUS: Vaimulik uhkus, seltskondlik uhkus, rassiline uhkus. Jumal vihkab IGASUGUSEID UHKUSE VORME, mis vaatavad teistele ülevalt alla. Pane tähele, armas sõber:"...vaid te peate alandlikkuses üksteist ülemaks kui iseennast."(Fl.2:3) Uhkus ajas saatana upakile ja AJAB SIND KA, KUI SA SELLEGA EI TEGELE!! Jumal kaevab maad, Sina oled labidas tema käes... Ära seda unusta!
2. EBAKINDLUS: Ebakindlate inimeste probleem on see, et nad ei julge riskeerida. Nende eelistuste kategooriasse kuulub mugavalt istumine ja terve elu maha magamine. Kui Sa tõesti usud, et Jumal elab Sinu sees, siis kuidas saad Sa olla veel ebakindel?!
3. TUJUKUS: Keegi on kunagi öelnud: "Tujukad inimesed on nagu tuul-iial ei tea, mis suunast nad puhuma hakkavad!" Probleem selliste inimeste puhul on see, et nende peale ei saa loota. Tujukus on hästi omane puberteediealistele. Tihti ehk vabandatakse end välja: "Sorri, et ma olen tujukas, aga mul on puberteet, ma ei saa sellele midagi teha!" Puberteet ei õigusta mitte ühtegi käitumismaneeri. Jumal võib puberteeti väga hästi ära kasutada, AGA seda sama juhust ei jäta kasutamata ka kurat. Kummal lased Sina end kontrollida? See on Sinu elu. Sinu valik.
4. PERFEKTSIONISM: Perfektsionismi võib defineerida kui kinnisideed teha kõike veatult. See aga lämmatab loovuse ja vabaduse ning muudab inimese apaatseks teiste murede suhtes. Perfektsionist ei suuda end aksepteerida ja seetõttu on neil ka teiste aksepteerimisega tõsiseid probleeme.
5. ÜLIEMOTSIONAALSUS: Üliemotsionaalsed inimesed urgitsevad pidevalt oma sisemuses. Nad on teadmatuses teiste vajadustest ega suuda mõista, miks nad nii üksildased on.
6.NEGATIIVSUS: Negatiivsete inimeste seltskond mõjub absoluutselt masendavalt. Kogu nende olemus ütleb elusel "Ei." Seadista ümber oma mõtted, sest mõtetest saab kõik alguse. See on isegi üks raskemaid probleeme, millega toime tulla. AGA PINGUTA!
Võib juhtuda, et Sinu elus ei esine need asjad väga kontrastselt, vaid aeg-ajalt seda ja teist. Kuid ma siiralt ja soojalt soovitan Sul need punktid üle vaadata. Mitte ükski probleem Sinu elus pole liiga väike, sest probleemi kasv ei jää konstantseks,vaid suureneb pidevalt. Miks on nii oluline ka "väikestele rebastele" oma elus tähelepanu pöörata? Sest see võib ühel hetkel määrata Sinu igavikulise saatuse. Meie elud on Jumala käes. Aga keegi ei ole öelnud kauaks. Niisiis: TEGELE ENDAGA!
Thursday, February 3, 2011
"Mul vedas"
Oled Sa kunagi tähele pannud, et kui näiteks telefon kukub laualt maha, ja saad selle viimasel hetkel, enne telefoni ja põranda kontakteerumist, siiski kätte, ütled: "Oh, vedas!"
Kunagi ammu, ammu, kui Efka veel soojasid maid, nagu näiteks Aafrikat, külastas, sattus ta kokku ühe naisega, kes Efka ütluse peale "I was lucky" ütles: "No, YOU WERE BLESSED!"
Kunagi ammu, ammu, kui Efka veel soojasid maid, nagu näiteks Aafrikat, külastas, sattus ta kokku ühe naisega, kes Efka ütluse peale "I was lucky" ütles: "No, YOU WERE BLESSED!"
Mina usun seda, et ükski asi siin maailmas pole juhuslik- KÕIK ON KIRJUTATUD SISSE JUMALA IMELISSE JA TÄIUSLIKKU PLAANI! Sina oled osa sellest täiuslikust plaanist! See ei tähenda, et sellesse plaani pole kirjutatud valusad ja negatiivsed kogemused- need justnimelt õpetavad, kuidas selles plaanis käia! Hoia pea püsti, armas sõber, sest sellesse imelisse plaani on kirjutatud ka palju rõõmsaid ja vahvaid seiklusi koos sõbrade ja JUMALAGA!!
Saturday, January 29, 2011
TEE MIND JOE SARNASEKS! aka Kas inimesed näevad Sinus Jeesust?
"Selleks olete te kutsutud, ..... et te käiksite tema jälgedes." 1.Pe. 2:21
Olen tihti mõelnud selle üle, et kas ma olen tegelikult pühendunud Jeesuse järgimisele. Enne, kui Sina otsustad, loe läbi lugu, mis kirja pandud Tony Campolo poolt.
Joe on joodik, kes saab imekombel misjonijaamas päästetud. Enne kristlaseks saamist oli Joel hüljatud ja räpase viinanina kuulsus, kes ei ilmutanud ühtki positiivset märki ega lootust paremuse poole. Kuid kui ta astus Jeesuse jälgedesse, muutus KÕIK! Joest sai misjonijaama kõige hoolitsevam isik. Ta veetis kõik oma päevad seal ja miski, mis temalt paluti, ei olnud tema jaoks alandav. Ta ei kaubelnud kunagi millegi üle, mida temalt paluti- ta koristas mõne haige alkohooliku okset ja küüris teiste poolt reostatud tualetti ja seda absoluutselt tänuliku südamega. Kui mõni mees ei suutnud enda eest hoolitseda, oli Joe ALATI valmis aitama ja ta voodisse panema.
Ühel õhtul, kui misjonijaama direktor oli lõpetanud evangeelse jutluse longus peade ja tusase olemisega meestele, vaatas üks nende seast üles ja sammus altari ette. Ta põlvitas maha ja hakkas nuttes palvetama, et Jumal teda muudaks. Pattu kahetsev joodik hüüdis kõva häälega: "Oh, Jumal, tee mind samasuguseks nagu Joe! Tee mind samasuguseks nagu Joe! Tee mind samasuguseks nagu Joe!" Direktor kummardus mehe poole ja ütles: " Armas poeg, kas poleks parem, kui paluksid, et Jumal teeks Sind Jeesuse sarnaseks?"
Mees jäi hetkeks mõttese ja tõstis siis hämmeldunud pilgu ning küsis: "Kas ta on samasugune nagu Joe?"
Olen tihti mõelnud selle üle, et kas ma olen tegelikult pühendunud Jeesuse järgimisele. Enne, kui Sina otsustad, loe läbi lugu, mis kirja pandud Tony Campolo poolt.
Joe on joodik, kes saab imekombel misjonijaamas päästetud. Enne kristlaseks saamist oli Joel hüljatud ja räpase viinanina kuulsus, kes ei ilmutanud ühtki positiivset märki ega lootust paremuse poole. Kuid kui ta astus Jeesuse jälgedesse, muutus KÕIK! Joest sai misjonijaama kõige hoolitsevam isik. Ta veetis kõik oma päevad seal ja miski, mis temalt paluti, ei olnud tema jaoks alandav. Ta ei kaubelnud kunagi millegi üle, mida temalt paluti- ta koristas mõne haige alkohooliku okset ja küüris teiste poolt reostatud tualetti ja seda absoluutselt tänuliku südamega. Kui mõni mees ei suutnud enda eest hoolitseda, oli Joe ALATI valmis aitama ja ta voodisse panema.
Ühel õhtul, kui misjonijaama direktor oli lõpetanud evangeelse jutluse longus peade ja tusase olemisega meestele, vaatas üks nende seast üles ja sammus altari ette. Ta põlvitas maha ja hakkas nuttes palvetama, et Jumal teda muudaks. Pattu kahetsev joodik hüüdis kõva häälega: "Oh, Jumal, tee mind samasuguseks nagu Joe! Tee mind samasuguseks nagu Joe! Tee mind samasuguseks nagu Joe!" Direktor kummardus mehe poole ja ütles: " Armas poeg, kas poleks parem, kui paluksid, et Jumal teeks Sind Jeesuse sarnaseks?"
Mees jäi hetkeks mõttese ja tõstis siis hämmeldunud pilgu ning küsis: "Kas ta on samasugune nagu Joe?"
Kas inimesed näevad Sinus Jeesust?
Jumala arm on nii meeletu
Viimased 2 nädalat on olnud üsna hullud. Jah, kohe tuleb väike tunnistus..
Eelmisel esmaspäeval juhtus sellinelugu: tulin soome keele tunnist kl 16:15 ja mõtlesin- jess, jõuan veel enne bussipealeminekut poes läbi käia. Hakkasin otsima oma telefoni, et vaadata kella, kuid mida ei olnud- minu telefoni. Kristiine(klassiõde) helistas mitmeid kordi, kuid telefon ei helisenud. Jooksin käbe tagasi soome keele klassi, et vaadata- ega ma sinna ei jätnud. Tulemuseta.
Bussi läksin üsna sünge meeleoluga- mitte telefoni pärast(see on vaid tarbeese), vaid vanemate reaktsiooni pärast(tee vanematele selgeks, et telefon on vaid tarbeese). Olin mures ja mõtlesin, kuidas vanematele seletada. Samas selline üleloomulik rahu oli sees.
Õhtul helistab mu enda telefon ema nr-le. Ema küsib minult: "Regiina, miks Sa mulle helistad?" Jah, ma polnud veel emale telefonist rääkinud- otsustasin, et aja teda enne närvi, kui asi pole kindel. Selgus, et üks koristaja leidis selle palmisaalist- koht, kus Mariga "Just Open Your Eyes" kirjutasime. Järgmine päev sain telefoni kätte...
Sama nädala kolmapäeval(või teisipäeval)istusin 16:30 oma bussis, nagu tavaliselt. Hakkasin kotist oma prille otsima, aga mida ma leidsin oli vaid prillitoos. Pekki- olin jätnud prillid palmisaali. Kadi oli veel koolis, ootas isa. Mina helistan Kadile- OU, jookse palmikasse, too pliis mu prillid ära. Kadi jookseb elu eest, higi tilgub ja lõpuks helistab mulle- Su prillid on nüüd turvaliselt minu käes...
Pühapäeval sain ma uue telefoni- õigemini isa ex-telefoni, aga ta enam ei kasutanud seda, niisiis ma erastasin selle ära. Tuleb mõnus keemiatund- teeme rõõmsalt biodiislit. Lähen õnnelikult soome keelde. Vaatan- ou, hekk, jätsin oma TELEFONID KEEMIA KLASSI!" Vaatan, sõber Merju tuleb minu telefoni nr 1. Siis ma ütlen- aaaaakkkkaa... kus teine telefon on. Merju hakkab täiega naerma. Jookseb keemiaklassi ja saabub ka mu telefon nr 2ehk Nokia E65.
Crazzzzzzy or what? Miks selline asi tegelikult üldse juhtus? Kõik saab alguse sellest, kui Regiina saab tagasi koristaja poolt leitud telefoni. Miks? Regiina ei olnud Jumalale tänulik. Kui Regiina prillid tagasi saab, ei ole Regiina taaskord tänulik. Kui aga Regiina saab oma 2 telefoni tagasi on Regiina HULLULT tänulik. Ja tegelikult pole ma rohkem midagi ära kaotanud.. VEEL....
Olge ALATI tänulikud, kui Jumal teid sopast välja tõmbab... Muidu peate veel mitu korda sellest sopast läbi minema....
SU ARM ON MEELETU! AITÄH, MU USTAV SÕBER JEESUS!!!!
Sunday, January 2, 2011
Potentsiaal
Tere!
Juhtusin täna vaatama üht filmi TV1000 Premiumis (spets. filmikanal Visat paketis). See rääkis ühest õpetajast, kes nägi potentsiaali oma kõige halvemas õpilases. Õpetaja innustas, julgustas.. Oli täiesti imetlusväärne, kuidas tegelikult klassi kõige halvem poiss tõuseb klassi parima õpilase staatusesse ja AINULT sellepärast, et õpetaja tegeles selle potentsiaaliga, mida ta õpilases nägi. Kuid siis paneb õpetaja õpilase proovile- õpilane kukub läbi ja läheb tagasi oma vanadesse rööbastesse st täidab taas oma elu rumalustega.
See meenutas mulle väga minu Õpetajat. Ta on minusse pannud potentsiaali ja see on täiesti kindlalt olemas. Nüüd on mul Sulle küsimus.. Kas Sa USUD, et Sinus on samuti olemas potentsiaal? Mina usun, et on. Küsimus on selles- mida oled Sa selle potentsiaaliga ette võtnud? Loe Mt. 25:14-30. Ma ütleks, et päris karmid kirjakohad.
Õpetaja, Jeesus Kristus, Absoluutne Rahvusvaheline Kangelane, on Innustaja, Julgustaja, Ta näeb, kui Sa teed vigu, KUID hoiab Sind sellest hoolimata. Ta õpetab Sind. Kuid saabub päev, mil ta paneb Sinu õpitud teooria praktikasse. Miks Sa siis kardad? Pole põhjust, kui oled oma koja Kaljule rajanud... On lihtne õppida selgeks, kuidas tuleb valmistada mingisugune roog. Teoorias, ma mõtlen. Kuid kui panna see kõik nüüd praktikasse- .....? Kõik ei kuku välja nii nagu plaanitud, ERITI kui Sa teed väga keerulist rooga esimest korda. Kui mina tegin esimest korda spagettide kõrvale magushaput kastet (ok, see pole väga keeruline, kuid see oli esimene roog, mida valmistasin. Ma ei alustanud muna keetmise või makaronide tegemisega), siis see ei maitsenud selline nagu mu ema tehtud. Nüüd, olles kogemuste võrra rikkam, tean, et oleksin pidanud rohkem suhkurt panema ja see olekski olnud Super!
Täna ütles Jumal midagi. Ta ütles: "Ma annan Sulle 7 aastat. Ma tahan näha, mida Sa selle aja jooksul suudad." Jumal on pannud minusse potentsiaali. Ma ei tea, mis saab 7 aasta pärast, kui olen 24- aga ma tean, et see on Jumala plaan. Pidage mind siis hulluks või kaevake kohtusse :D Aga selle 7 aasta jooksul tahab Jumal näha, mida ma olen selle potentsiaaliga, mida Tema minu sisse pani, teinud..
Mida oled Sina oma potentsiaaliga teinud?
Subscribe to:
Posts (Atom)