Uus elu Kristuses

Täiesti veider lugu... Ühel laupäeva hommikul võtsin uue vihiku.. See oli küll sodivihik, aga tahtsin kaanega midagi vahvat ette võtta- kaunistada selle igasuguste ornamentidega... Krabasin siis uhked vildikad, pliiatsid ja asusin asja kallale... Kui minu suur töö ja vaev kaanele oli ära kulutatud, tundsin esile kerkimas pahameelt.. See ei näinud välja selline, nagu oleksin tahtnud.. Tundsin, et rikkusin selle kaane ära.. Kuid siis hakkasin endamisi mõtlema- see on ju kõigest sodivihik... Tegin vihiku lahti- mida hekki- seal on teine kaas veel- JA TÄIESTI PUHAS JA UUS!



Tegelikult avastasin täiesti vaimse tarkusetera selles loos.. Mina elasin kunagi elu, mille enda arvates täiesti ära rikkusin... Tahtsin aega tagasi keerata ja kõike otsast alustada. Ja tegelikult Jeesus kinkiski ju mulle täiesti uue elu! Ja ma ütlen päris ausalt (:D) : Kuigi Sulle võib-olla tundub, et oled oma elu täiesti kihva keeranud, nn oma kaanele joonistanud seikasid ja teinud haiget perekonnale, sõpradele jne, siis Jeesusel on Sinu jaoks uus kaas. TÄIESI PUHAS JA UUS!



Mul ripub Piibli küljes üks liblikas. Selle tagaküljele on kirjutatud kirjakoht: 2.Ko. 5:17. Ehk siis: "Niisiis:kui keegi on Kristuses, siis on ta uus loodu, vana on möödunud, vaata, uus on tekkinud!" Mitte kunagi varem pole ma seda kirjakohta veel selgemalt mõistnud kui pärast seda intsidenti. Võib-olla Sa isegi ei saa sellest postitusest aru või loed ja mõtled: mida hekki see nüüd oli, aga.... Minu jaoks oli see eredaim päikesekiir selles päevas.. Mis võikski olla parem kui message from Daddy... ;)

Mõelge selle peale, kallid sõbrad...

Palju õnne, Jeesus ! ! !

"Jumal, palun anna mulle võimalust teenida!"

Küsi endalt, armas sõber- Kui palju oled Sa Jumala käest palves küsinud: "Jumal, palun anna mulle võimalust kedagi teenida!" Peaksid ehk paljud meist tunnistama, et see on palve, mida me just väga tihti ei palu, KUI üldse palume. Mina usun, et teenimine on vajalik. Uurige kas või Piiblit, et näha, KUI PALJU Jeesus käis teenimas... Kas Sina oled Jeesuse moodi?


Teenimine tähendab minu jaoks rõõmu! Mäletan, kuidas ühel koolitusel käisime Mailaga ja Innariga üht vana naist aitamas. Me ei teinudki midagi erilist- pühkisime põrandad, kloppisime vaipu, tegime voodid ja diivanid korda..... Innar kühveldas väljas lund. Kogu lugu. Ja oleksite vaid näinud selle naise silmi- ta oli NIIIIIIIIIIIIII rõõmus!


Teenida saab nii palju erinevatel viisidel- finantsiliselt, emotsionaalselt(armastuse ja sõpruse pakkumisega), vaimselt (palve) jne. Teenimise olulisus seisneb mitmes aspektis: alustada võib rõõmu valmistamisega ja lõpetada elu päästmisega. Nii et- Kas teenimine on oluline? Jah. Absoluutselt!

Istusin ühel päeval oma toes kummutil ja mõtlesin sellele, kui palju on mind nt finantsiliselt toetatud... (Minu jaoks oli väga suur probleem see, kuidas ma paki Ameerikasse saan saata. Aga mul oli sõpru, kes toetasid mind... )Seal kummuti peal ma palvetasin... Ma palusin, et mul oleks võimalus kedagi teenida... Kohe.


Ema kutsus mind kööki.. Ta pidi minema poodi, aga ei saanud saapaid jalga. Tundub imelik, eks- aga rasedatel on üsna raske üle oma suure kõhu täiesti normaalseid ja igapäevaseid asju teha- nagu näiteks asju maast korjata või saapaid jalga panna jne. Isegi kummardamine osutub tõsiseks peavaluks... Aga sel hetkel, kui panin oma emale saapaid jalga- ma tundsin lihtsalt siirast rõõmu ja armastust. Mulle meenus lugu Piiblist, kus Jeesus pesi jüngrite jalgu... Lugu tõelisest alandlikkusest ja austusest...

Mis ma tahan öelda? Teenige, teenige ja veelkord teenige! Maailmas on levimas täiesti jabur kuulujutt, et kui annad, jääd ise palju rohkemast ilma- kui jagad kellegagi oma krõpsupakki, saad ise vähem.. Oh, yeah? Mõtle sellele, kui palju on Sinuga jagatud- Kas Sa tõepoolest saad sel juhul vähem?

Ole õnnistatud...

Minu hirmud

Meil kõigil on hirme, kas pole nii? See, et Sa tunnistad, et Jah, mul on hirme, ei ole häbiasi.

Üks olulisemaid asju on endale teadvustada oma hirmud. Hirmul on hävitav jõud- täpselt samamoodi, nagu usul on ülesehitav jõud...

Kui ma olin väike, siis kartsin ma marutaudis kährikuid. Juhtus kord nii, et üks selliseid ründas minu koera. Koer oli eelnevalt küll vaktsineeritud, kuid ainult teadmine, et selliseid meie metsas ringi liigub, põhjustas minus meeletut hirmu.. Näiteks- kui ema palus mul pesud õhtul kell 23 südasuvel välja viia, siis hakkasin ma hüsteeriliselt nutma. olin valmis mida iganes muud tegema, et ei peaks vaid pimedas õue minema... Sama lugu oli siis, kui pidin õhtul koerale süüa viima- ma lihtsalt ei julgenud. saatan oli minusse nii palju hirmu sisendanud.. Aastad möödusid ja ma kasvasin sellest hirmust välja..


Mul on olnud veel igasuguseid hirme- tõsi, pimedust pole ma kunagi kartnud. Kunagi, 10-aastaselt, kartsin, et iga maja kohalt sõitev lennuk kukub minu maja peale ja mu kodu põleb maha.. Siis 12-aastaselt kartsin, et mu koeraga juhtub õnnetus- et ta jookseb kodust ära ja jääb auto alla..

Nüüd on mul teistsugused hirmud:
1) Ma kardan, et vean Jumalat alt. See on hirm, mille ees vb paljud kristlased seisavad. Me üritame kogu hingest Jumalale meelepärased olla. Vahel paneme aga nii puusse, et... Endal hakkab ka piinlik. Selle peale ütles Jumal mulle kord hästi vahvalt: "Ma saan ju aru- Sa oled inimene.."

2) Kardan inimestele pettumust valmistada. Ma tean, on inimesed, kes minult teatud asju ootavad, kes loodavad mu peale, kellele ma eeskujuks olen. Aga mis saab siis, kui ma vääratan? Ma tean, et ma olen inimene, aga...

3) Ma kardan haiget saada. Oma elus olen ma pidanud palju pettuma. Olen usaldanud teatud inimesi, kes aga seda ära kasutavad.. Seetõttu ei usalda ma enam väga kergelt. Ma pean enne olema täiesti veendunud, et ma ei saa haiget. Anna andeks, kui ma Sinu suhtes vahel tõrjuv olen- see on mu kaitserefleks..

4) Ma kardan, et mu isaga juhtub midagi halba.. See hirm domineerib aeg-ajalt teiste hirmude üle. Mu isa on alkohoolik- olen enda vastu aus. Ta vahel läheb purjus peaga sõitnud. Jumal on Teda siiani hoidnud. Kuid kui kaua on Jumal armuline? Jumala armuga mängimine ei ole naljaasi.

Kuid kõik need hirmud panin ma Jumala ette 28. november, 2010. Ma tean, et vahel kardan ma uuesti kõiki neid hirme, eriti hirmu nr. 3 ja 4. Kuid Issi võtab taas ja asendab hirmu armastusega... Sest keda või mida ma peaksin kartma, kui Issi on minuga??

Noa laev

Umbes 4 kuud tagasi nägin ma üht hästi vahvat paroodiat Noa laevast. See film potsatas minu lemmikfilmide listis absoluutsele esikohale! See on üks neist filmidest, mida ma vaataks mitu-mitu korda.

Filmi sisust: USA kongressman Evan Baxter kolib oma perega New Yorki ja osutub edukaks valitsuse töös. Ühel hommikul heliseb tema äratuskell 7:00 asemel 6:14. Eriti närvi ajab meest see, et see kordub iga päev. Hommikul habet ajades tabab teda järgmine "üllatus:"lõug puhtaks aetud, kasvab habe kohe tagasi. Ta ei jäta aga jonni ja ajab habeme uuesti maha- tulemus paraku sama. Siis viskab mehel see tsirkus üle ja ta jätab asja sinnapaika. Tööle minnes avastab Evan, et tema autonumber on GEN614 (Gen. Ehk 1. Moosese raamat). Sel hommikul juhtub teisigi imelikke sündmusi- tema majanumber on 614; sünnib laps, kes kaalub 3 kg ja 614 g (või oli see 6 kg ja 14 g, vahet pole :D). Enne, kui Evan üldse on tööle jõudnud, hakkavad teda jälitama kõiksugu loomad- kährikud, tuvid, mürgised maod, ämblikud, skorpionid jne.

Koju saabudes näeb Evan üht meest, kes kastab tema lilli.

Evan: "Hei, kas ma tunnen teid?"

Mees:"Ei, aga mina olen Sind juba ammu tundnud! Sa oled kuristiku äärel, mis? (sellise väite esitab mees tema hullumeelset päeva arvestades. Kuidas ta seda teab? See mees on Jumal)."

Evan:"Ei."

Mees:" Pojakene, Sa tahad muuta maailma, eks? Mina ka."

Evan: "Jah, aga ma ei tea, kust alustada."

Mees: "Vaata, Evan, see on paljude inimeste probleem- tahetakse muuta maailma, aga ei osata alustada... Kuidas me muudame maailma? Ühe juhusliku heateo kaupa(One Act of Random Kindness), eks? Ja hei, Sul võib seda vaja minna."

Mees ulatab Evanile raamatu "Ark Building for DUMMIES" ning kaob.

Saabub uus päev, taas heliseb äratuskell 6:14 ning algab maadlus habemega, mis nüüd on juba palju pikem

Tema perekond ja kolleegid viskavad tema üle nalja. Koju tulles leiab ta oma maja eest virna goferipuitu. Tema ukse taha tuleb kinnisvaramaakler, kes soovib Evanile õnne- väidetavalt ostis Evan 9 krunti maad(Kusjuures tal endal pole absoluutselt asjast halli aimugi- ta pole ostnud ei krunte ega tellinud goferipuitu). Evan taipab, et Jumal tahab, et ta ehitaks laeva ja kaasab oma pojadki vahvasse ehitustöösse. Laeva ehitamise protsess on täiega ÄGE- Piibel ju ei räägi täpselt, mida Noa tundis, mida ta läbi elas, kui teised teda mõnitasid, kas ta lajatas endale haamriga piki sõrmi või mitte. SEE FILM annab selle HULLULT hästi edasi. Naisel üsna kiiresti närvid läbi- ta arvab, et mehel on saabunud keskeakriis..

Järgmisel hommikul leiab Evan duši alt tulles ürbi, mille juures on sedel : "Arvan, et see sobiks hästi Su juuste ja habemega. -J" ("-J" ehk Jumal). Ürp aga osutub naisele viimaseks tilgaks kannatuste karikas- ta pakib asjad, võtab pojad kaasa ning sõidab ära. Evan kurvastub ja vaatab taeva poole: " Ma tean, et kõik, mida Sa mu elus teed, teed Sa sellepärast, et Sa armastad mind...PALUN, armasta mind vähem."

Evan kõrvaldatakse töölt ja ta arvab, et see on Jumala järjekordne "üllas tegu"- nii jääks tal rohkem aega laeva ehituseks. Järgmises stseenis istuvad Evani naine ja lapsed kiirtoidurestoranis ning näevad telekast Evanit, kelle üle terve NY naerab: Evan ristitakse "New Yorki Noaks." Pojad lahkuvad hetkeks ning ema jääb üksi lauda. Mees (Jumal) märkab teda ja küsib:
Mees: "Kas kõik on korras, proua?"
Joan(Evani naine): "Ei, minu mees- New Yorki Noa, ilmselt olete kuulnud- ta ajab mind hulluks. Ta ütles, et Jumal käskis tal ehitada laeva.Mis ma sellest arvama peaksin? Kas see kõlab teile hullusena?"
Mees: See kõlab VÕIMALUSENA. Kui keegi palub Jumalalt julgust, siis mis Sa arvad- kas Jumal annab talle julgust või annab Jumal talle võimaluse olla julge? Kui keegi palub Jumalalt kannatlikust, siis mis Sa arvad- kas annab Jumal talle kannatlikust või hoopis võimaluse olla kannatlik? Kui keegi palub lähedasemat peret, siis mis Sa arvad- kas Jumal valab nad üle soojade tunnetega või annab neile võimaluse üksteist armastada? Kui Noa ehitas laeva, siis loomad läksid laeva KÜLG-KÜLJE kõrval. Noa perekond toetas Noad."

Joan mõistab, et selle asemel, et oma meest hukka mõista, peaks ta teda toetama. Nii pöördub Joan poegadega ühes tagasi koju. Koos saavad nad laeva valmis.

Filmi lõpus tekib üleujutus mitte vihmast, vaid--- Rikutud ehituskoodeksi tõttu puruneb järve ümber olev kaitsemüür ning linn ujutatakse üle. Tänu Evani ehitatud laevale pääsevad linnakodanikud ja Evani naabrid.

Pärast filmi tundsin end kuidagi nii ülevas meeleolus. Kui Sul on KUIDAGI VÕIMALIK see film hankida-HANGI! Minu aku laadis täis.

Dreams still come true

Hei-hei armsad sõbrad! Rõõm teid taas tervitada siinpool ekraani!

Meil kõigil on südames salajas varjul palju-palju unistusi. Ja unistused on head! Vahel tundub, et on imelik ja veider panna neid Jumala ette. Kuid Piibel räägib sellest, et Jumal näeb neid. Niisiis ei õnnestu ka kõige leidlikumal inimesel Jumala eest oma unistusi peita.

Minu sees põles juba pisikeset piigast saati unistus mängida oma lemmikmuinasjutus peaosa. Lemmikuks on "Tuhkatriinu." See tundub tegelikult ju nii absurdne, kuid Jumal nägi seda unistust minus küpsemas.


2. november käsitlesime me Grimmide ja Andresenide muinasjutte. Imelik, et 11. klassis? Minu arvates ka :) AGA- õpetaja jagas meid rühmadesse ja andis igale ühele ühe muinasjutu, nende seas "Pünamütsike," "Hunt ja 7 kitsetalle," "Pöial-Liisi," "Hans ja Grete" jne. Meie rühm, kuhu kuulusid 4 tüdrukut ja poiss, sai "TUHKATRIINU!" Kuna minul oli kõige väiksem jalanumber, sain ma ka peaosa. Ma olin nii õnnelik "näitlemise" ajal ja ka pärast seda. 3. november toimus juba aulas nende esitlemine ning 4. novembril sain ma diplomi, millel seisis "Näitlemise ja kostüümi eest."


Meeletult rõõmu tegi see, ET JUMAL EI PIDANUD mu unistust veidraks või imelikuks, vaid täitis selle ainult selle pärast, et Ta tahtis mulle head meelt teha ja näidata oma armastust selle läbi! Ja usu mind- Ta tahab täita ka Sinu unistusi- ei ole vahel, kui suur või kui väike, kui tähtis või ebaoluline see unistus Sinu arvates on- PANE NEED JUMALA ETTE JA LASE TAL NÄIDATA OMA ARMASTUST! ÄRA KAHTLE!

Mure..

Juhtusin täna lugema ühe sõbranna blogi. Tal on praegu väga rasked ajad, nutab tihti... See pani mind mõtlema, et kui palju on maailmas inimesi, kes istuvad kurvastades masendusekivi otsas ja mõtlevad endale otsa peale teha.


Inimesed on erinevad: osa julgeks kohe paela kaela panna, teised otsustavad lõikumise kasuks, kolmandad jooksevad kodunt ära, neljandad elavad oma halbu aegu teiste peal välja, viiendad hakkavad õppimise asemel jooma ja suitsetama jne jne...

Ühesõnaga- meie kõrval ja seas on rohkem murtud südametega inimesi, kui me oskame ettegi kujutada! Kunagi ma vaatasin viltu inimestele, kes jõid ja suitsetasid, kuigi olid kunagi olnud korralikud õpilased või ISEGI KRISTLASED. Kuid mitte enam. Kui Sa oskad asju läbi armastuseprillide analüüsida ehk vaadata asju nii, nagu teeb seda Jumal, näed inimesi hoopis teisest vaatevinklist..

Mul on üks sõbranna, kes oli eeskujulik kristlane. Meil oli palju südamlikke vestlusi ning ta usaldas mind kõiges. Paraku taipasin kiiresti, et kõik, mida ta minult otsib on enesehaletsus. Rääkisin temaga sellest. Peagi avastasin, et ignoreerin teda(VÄGA SUUR VIGA!!!!! Selleks ajaks polnud mul veel "armastuseprille") Mõne aja möödudes hakkas ta aga jooma ja suitsetama ning ka tema kõnepruuki tulid "ai-ai sõnad." Ma muutusin üsna murelikuks.. Meie kui inimeste viga on see, et me näeme teistes vigu, AGA ei näe neid põhjusi, miks need vead on tekkinud. Varsti taipasin, miks ta oli selliseks muutunud. Kuidas? Sest ma ise olin kunagi samasugune.


Ma olin klassis VHP ehk siis väga vihatud persoon ja ma hakkasin kasutama inetut kõnepruuki(mis ei olnud väga raske, arvestades, et mul on mittekristlasest isa, kes oli ka ema eest palju aastaid), sest ma arvasin, et nii ma sulandun massi ja hakkan teistele meeldima. Nii aga ei juhtunud. Teised hakkasid mind veelgi enam põlgama ja ma sain pilkealuseks- "Pfff, hea kristlane küll-ropendab hullemini kui meie."

Selle sõbra probleem oli samalaadne: ta oli klassis väga vihatud ja arvas, et kui ta joob ja suitsetab nagu tema klassikaaslased, siis leiab nende seas poolehoidu ja ka sõprust.

Paku sõprust... ALATI. Ma tean, et minu sõpruskonnas on inimesi, kes ei saa mitte iialgi kristlaseks, sest nad on oma südames teinud otsuse igavikku tarbeks... Aga ma annan oma parima, et pakkuda neile parimat sõprust ja armastust omalt poolt.

Üksildus on võimas relv kuradi käes- ta suudab nii ka kõige tugevamad kristlased kiiresti Jumala küljest lahti rebida..

Kui Sinu sõpruskonnas on inimesi, kes vaevlevad enesetapumõttete käes või on nakatunud "enesevigastamise lainega," siis palveta nende eest. Ma olen ise neist mõlemaist korduvalt läbi läinud ja ma tean, et mind tõi välja ainult Jumala arm, teiste palved ja mulle pakutav SÕPRUS! Palvetage! Ärge arvake, et ka tugevamad kristlased seisavad ilma teiste Õdede-Vendade palveteta! EI SEISA! Langemine tagasi sellistesse tõsistesse probleemidesse on ülimalt lihtne!

Palveta- sest võib saabuda päev, mil on LIIGA HILJA...

Minu issi Vytautas

On üksainus päev aastas, mis on pühendatud issidele.. Las ma räägin teile oma issist...

Ma armastan oma isa, sellepärast, kes ta on, mitte sellepärast, et ta vahel taskuraha annab. Kui nt Hr. Lopetas palub mul puid laduda (või nagu tema ütleb "lautida"), siis teen ma seda alati rõõmuga.

Minu isa on maailma kõige parema huumorisoonega. Oleme käinud kahekesi nt Põhjakeskuses- naera puruks, milliseid kilde see mees viskab. Las ma räägin, mida nt töö juures on teinud: ükskord võttis ta ühe mehe kanakoiva ja lasi selle trellakaga traktori lakke. Teinekord lasi makroflexi täis ühe mehe saapad, kes mitte kunagi ei viitsinud paelu kinni panna. JNE.

Minu isa on julge mees, kes ei löö tagasi millegi ees. KUI VAJA, läheb valda ja õiendab, miks teed pole talvel puhtaks lükatud või kooli, kui mõni õpetaja teeb liiga ja läheb üle oma piiride. See näitab mulle, et mu isa hoolib oma perekonnast ja on selle kaitsmise nimel kõigeks valmis.

Mis peamine- ma olen TÄIEGA oma isa moodi- mul on tema silmad, tema ripsmed, tema nina, tema huuled, tema lokid... Ainult figuur ja jalad on emalt saadud... Isegi iseloomult oleme sarnased- oleme hulljulged, seisame enda eest, oleme emotsionaalsed, rõõmsad ja mis peamine- hoiame kinni sellest, mida/ keda armastame....

MA ARMASTAN SIND, ISA!

Ingel Karmelis

On isegi täiesti veider sellest rääkida, sest olen viimasel ajal kogenud liigagi palju vaimset maailma. Õnneks parimat osa sellest. Siiski puudutab see Karmeli kogudust.

Kusjuures... Kuna kirikus avaneb mul võimalus käia maksimaalselt 2x kuus, siis on täiesti uskumatu, et iga kord olen ma saanud midagi täiesti ainulaadset- rahu, rõõmu, armastust, kirglikku osadust! Ma ei saa kordagi kirkikust lahkuda ilma pisarateta- rõõmupisarateta! Jumal on andnud oma püha ligiolu eriliselt tunda eranditult iga kord, kui kirikusse lähen.


Viimasel teenistusel, 7. november, oli mul privileeg näha midagi täiesti uskumatut. Keset ülistuse ja palveaega nägin ma üht inglit laskumas läbi lae vaibale, mis asub pinkide vahel ja suundub lavale. Tal oli pikk valge rüü, laiade varrukatega ning käes pasunalaadne pill. Ta võttis kuningliku poosi ja puhus seda pasunat.

Küsisin Jumalalt- mida see tähendab? Jumal vastas: „Algust.“ Ma ei tea siiani, mille algust.. Aga millegi suure. Palvetage, kallid.

Isal on rõõm, kui lapsed teevad tööd!

Laupäeva hommikud on mõnusad. Laupäeva tähendus minu jaoks on pikk uneaeg ning väljapuhkamine raskest koolinädalast. Kuigi praegu oli vaheaaeg, siis minu jaoks tähendas see suurt ettevalmistust inglise keele presentatsiooniks (võiks võrrelda kursuse töö kaitsmisega, meil on neid 3 korda aastas). Kadiga tegime seda 12+10+9+7 tundi.... Jõhker... Ärkasin eile kell 10.30, kuigi tavaliselt magan 11:30-12:30-ni. Rõõmuga võtsin oma kapilt Piibli ning lugesin seda 1 h, mida on märgatavalt rohkem kui tavaliselt. Meel oli rõõmus... Mulle teadmata põhjusel tulid mulle meelde mu ema sõnad: "Regiina, Sa teed nii harva midagi kodu heaks... Kogu aeg vaid õpid!" Vaatasin õue- see oli kaetud kõikvõimalike lehtedega. Võtsin oma mp3, Kadi kõrvaklapid (AITÄH, SULLE, et Sa mind nendega aeg-ajalt varustad !!! ) ning jooksin õue, reha käes....


Ma avastasin juba ammu ühe suure tõsiasja, kuidas Jumalale lähemale kasvada... See tähendab- kõrvaldada kõik mittekristlik, sealhulgas muusika. Minu mp3 ei sisalda mitte ühtegi mittekristlikku laulu. Miks? Sest ma avastasin, et kuulates maailmamuusikat, hakkan ma mõtlema maailma asjadele. See viitab aga tõsiasjale, et Jumalale jääb vähem ruumi. Niisiis tegin ma täieliku suurpuhastuse oma mp3-es. See oli alguses VÄGA raske, kuid nüüd... Nüüd hakkaks mul paha, kui mu mp3 sisaldaks midagi ebapüha..


Riisusin rahulikult, mõeldes Jumalale ja sellest, mida me koos hakkame veel tegema, kui järsu nägin vaimusilmas, kuidas Jeesus seisis mu juures ja naeratas... Kuigi Ta suu ei liikunud, ma kuulsin, et ta ütles: "Mul on Sinu üle hea meel..." See oli hääl mu südames...

Seda meenutades läheb mul suu ikka kõrvuni küll.. Milline rõõm võib vallata üht kristlast, kui tema Parim Sõber ütleb: "MUL ON SINU ÜLE HEA MEEL!" Mind paneb see rohkem pingutama ja püüdlema sügavama osaduse poole! THANK YOU, JESUS!

Kui Sul on probleeme unenägudega...

Ma olen ise viimasel ajal, õigemini viimased 2 kuud juba kimpus olnud oma unenägudega. Osa neist on üsna hirmutava süžeega, osa mõttetud, osa... Jah. Igatahes. Ma avastasin oma kaustu korrastades, et ma olin kunagi ühele sõbrale, kes kaebas hirmutavate unenägude pärast, saatnud päris mõnus kirja. Võib- olla aitab Sindki..

Unenäod võivad olla järgmistest allikatest:
1) Jumalast (Ilmutused, nägemused, hoiatused)
2) saatanast (Hirmutamine jne)
3) Emotsioonid (alateadvus, päeva jooksul kogutud mõtted, üleväsimusest tingitud unenäod)

Kui Sa näed pidevalt hirmutavaid unenägusid, siis tea, et see võib tulla kas emotsioonidest või on see kuradi otsene püüe Sind hirmutada. Vaata üle järgmised punktid:
1) Kes on hirmu kuningas? saatan. Ma usun, et ta tahab Sind lihtsalt hirmutada.
2)Esita endale küsimus- Mis on vastand hirmule? USK.
3)saatan on langenud ingel. Inglitel ei ole loovat väge. saatan ei suuda luua, aga ta suudab hävitada. (Vaata Johannese 8:44) Ja mida üritab saatan hävitada? Sinu usku! Nii nagu armastus võidab alati vihkamise, õigsus alati patu, rikkus vaesuse, võidab USK ALATI HIRMU.
4)Pärast seda, kui Aadam oli Eedeni aias Jumala vastu pattu teinud, olid tema esimesed sõnad: „Ma kartsin.“(Esimene Moosese raamat 3:10) Usk, mis oli olnud tema südames, muutus hirmuks.
5)Hirm on vaimne jõud, nii nagu uskki. Kui Sa kasutad usku ja tegutsed usus, hoides Jumala Sõna oma südames, siis voogab see Jumala usk läbi Su ihu, et hoida see terve ja korras. Kui Sa tarvitad hirmu ja toimid hirmus, siis töötab hirmu jõud Su vastu ja teeb Sind haigeks.
6)Hirm on täielikult halvav. Ta halvab Su mõistuse, peatab südame.
7)Hirm on saatanlik jõud, mis töötab Su vastu igal võimalusel. Usk on loov jõud, mida Jumal kasutab ehitamiseks ja ülestõstmiseks. Hirm vigastab, aga USK AITAB. Kus iganes usk on tegutsemas, seal saad Sa temast alati kasu. Kus iganes hirm on tegutsemas, oled Sa orjuse ja piinade all.

AGA MUL ON SULLE HEA UUDIS, ARMAS SÕBER:
1. saatan ei saa Sind puudutada nii kaua, kui Sa seisad Jumala Sõnal!
2. Jumal on HEA JUMAL! Ta teeb absoluutselt oma parima, hoolitsemaks selle eest, et Sa oleksid õnnistatud igal oma elualal. Usk on JUMALA ÜLALHOIDEV VÄGI. Ta kannab kõiki asju oma vägeva Sõnaga- Piibliga! Kui Sa tegutsed usus Sõnasse, võid oodata, et Jumala õnnistused oleksid Sinu üle.
3. Piiblis on olemas vastused kõikidele Su probleemidele. saatana trikikotis pole midagi, mida Jumala Sõna ära ei suudaks võita. Jeesus suri meie eest, makstes kinni KÕIK. Ja Ta on maksnud kinni Sinu hirmu!!

Jumala tõotused:
http://www.hot.ee/lubadused/usk.html

2 Issi valus õppetund!

Tänane hommik algas valusalt.... Kell 8.55 sain ma sõnumi oma kallilt noortejuhilt, kes teatas: "Kahjuks jääb ära reedene noortejuhtidekoolitus Nuutsakul...“ Jah, sel hetkel tundsin, et minust torgati läbi üliterav piik- ma olin loobunud nii paljust. Kuid enne, kui plaanisin pisarad valla lasta, mõtlesin.... „Kuulake oma vanemate sõna Issandas, sest see on õige“ Ef. 6:1




Ma proovisin isaga teha mitmeid läbirääkimisega, kuid iga kord vastas ta karmisõnaliselt : „Ei.“ Lõpuks, otsustades loobuda kõikidest tulevatest üritusest(s.h. Jesus Confrence, kuhu soov oli TÄIEGA! Minna), oli isa nõus. Kuid siiski- mitte lõpuni...

Pühapäeval, 24. oktoober sammusin ma rõõmsas tujus kalli noortejuhi poole, kellele teatasin ma rõõmsa uudise- MA SAAN TULLA!! Ka eile õhtu mõtlesin meeletu elevusega- veel mõned päevad ning- Nuutsaku, siit me tulemeeeeee!


Täna hommikul oli kõik teistmoodi. Ja heas mõttes teistmoodi. Ma ei suuda siiani uskuda, kuidas Jumal mu valu trööstis. Kõik märgid viitasid pettumusele. AGA Jumal oli minu ema südamesse pannud selle, et ta teeks „Inglimusi“ kooki. Ehkki, hommik algas raskelt oli Jumal teinud mulle juba kaks trööstivat manöövrit: 1) Imeilus ja päikesepaisteline hommik; 2) INGLIMUSI kook... Ainuüksi need kaks asja tegid mu tuju paremaks. Pärast koogisöömist tundsin taas kuradit end ründavat: „Sa ootasid seda ju niiiiiiiiii kaua! Ja milliseid pingutusi Sa selleks tegid, Regiina! Nüüd on kõik Su ootused-lootused purunenud!!!“

Ema sai e-postkasti kirja e-autokoolitusest kirja. Kodulehel vaatas ta mitu korda mingit naljavideot liiklusest. Isusin ema kõrvale- vaatasin siis ka, mille üle ta seal naerab. Video ise oli kusjuures päris jõhker, kuid kui Sa sisened www.e-autokoolitus.ee , siis all vasakus nurgas on üks väike MusicBox ja sellel hetkel hakkas sealt käima „Don't worry..........Be happy!“

Mida ma õppisin? ALATI tuleb oma isa sõna kuulata. Isegi, kui tema otsus tundub ebaõiglane- nii nagu ka ta ütles mulle: „Mina olen PEREPEA ja mina otsustan nii.“ Ja nüüd näen, et oleks olnud tark kuulata oma isa sel hetkel ning minna Jesus Confrence'ile. Aga see selleks... Ma sain väga väärtusliku õppetunni 2 Isalt: Nende otsus on ALATI parim!

...:::Armastus:::...

>

Ma võiksin tunde ja isegi päevi rääkida armastusest. Võib-olla Sa küsid- Regiina, Sa oled 17, mida tead Sina armastusest!??

Ja ehk ongi Sul õigus. Ma olen noor ja elukogemust on mul samuti vähe- kuid räägin oma kogemuste baasist...






Minu armastuse definitsioon oli mõnda aega nn "liblikad kõhus." Kuid nüüd kasvades, pidevalt arenedes ja elukogemusi saades, olen ma avastanud enda jaoks ühe tõsiasja: Armastus ei ole tunne, vaid pühendumine. Tunded on üks osa armastusest. Tunnetes on olulisem minu jaoks see, et Sa oled valmis armastatavat isikut teenima, Sa muretsed kuidas tal läheb, kuidas ta end tunneb jne. Isiklikult olen kogenud kahte liiki armastust:

1)AGAPE ehk siis jumalik armastus, ennastohverdav armastus, täielikult andestav armastus
2)PHILIA ehk tõeline sõprus, sõpradevaheline osadus ja armastus


Sellest parim osa on minu jaoks AGAPE! Ma avastasin, et ma olen valmis taluma tõrjumist paljude poolt seni, kuni olen aksepteeritud ühe poolt. Minu jaoks on täiesti arusaamatu, kuidas saab Jumal armastada mind jäägitult. Kui mul on valus, siis ta ütleb: "Ära muretse, praegu on sul raske, aga ma armastan Sind ja annan Sulle jõudu edasiliikumiseks!" Minu jaoks on mõistmatu, kuidas Ta täidab mind oma armastusega koduteel, keset tundi, enne magamaminekut, kirikus istudes, bussis seistes, oma mõtteid mõeldes, keset kontrolltööd, nuttes jne! Ma armastan, Sind! Ma armastan Sind! Ma armastan Sind, mu kallis Jumal!


"Armastus...usub kõike...Armastus ei hääbu kunagi." 1.Ko.13:4-8
Räägin sulle loo, mida meenutades läheb mul alati nägu naerule...
Üks mees otsustas kord küsida oma ülemuselt palgakõrgendust. Enne kodust väljaminekut rääkis ta oma plaanist abikaasale. Naine ootas ülemuse otsust terve päeva suure ärevusega. Hilisel pärastlõunal võttis mees lõpuks julguse kokku ja rääkis ülemusele oma soovist. Oma üllatuseks saigi ta küsitud palgakõrgenduse.

Kui mees siis koju jõudis, avastas ta, et laud oli kaetud parimate nõude ja põlevate küünaldega. Köögist tuli tema lemmikroa lõhna ning nii arvas mees, et keegi helistas tema naisele ja teatas rõõmsat uudist.

Mees läks kööki ja rääkis naisele palgakõrgendusest. Nad kallistasid ja tantsisid ning asusid siis sööma. Oma taldriku kõrval leidis mees sedelikese:"Palju õnne, kallis! Ma teadsin, et Sa saad palgakõrgendust. Valmistasin selle õhtusöögi, et näidata, kui palju ma Sind armastan!"

Hiljem, kui mees oli teel kööki, et aidata naisel magustoitu serveerida, leidis ta maast veel ühe sedelikese, milles seisis: "Kallis, ära heida meelt, et Sa ei saanud palgakõrgendust. Mina tean, et Sa oled selle ära teeninud. Valmistasin selle õhtusöögi, et näidata, kui palju ma Sind armastan!"

See on niii imetlust väärt! Naine oli oma abikaasa poolt, ükskõik, kuidas asjad läksid. Ta uskus oma abikaasasse! Niisiis: armasta oma sõpru...Oma perekonda... OMA JUMALAT!

Keegi on öelnud: "Armastust ei pandud inimese südamesse selleks, et see sinna jääks. Armastus polegi armastus seni, kuni Sa selle välja jagad." Leia Sinagi võimalusi näidata oma armastust neile, kellest hoolid...

Internet......?

Internet on ülemaailmne arvutivõrkude võrk, mis kasutab TCP/IP protokollistikku. Internet on mugav moodus kodust lahkumata saata kirju (e-post), kontrollida oma lapse hindeid (e-kool), suhelda sõbradega (FB, Orkut, Twitter, MSN Messenger jne), teha ülekandeid (e-pank), otsida koolitööde jaoks informatsiooni(selle asemel, et minna nt raamatukokku)või leida boy/girlfriendi(e-kutt ja e-tüdruk)... Nimekiri on lõpmata pikk...




Teate, mida mina igatsen...? Minna ühel päeval oma perekonna postkasti juurde ja avastada, et keegi on mulle saatnud kirja. Keegi, kellega ma pole ammu suhelnud.. Aga milleks? Tänapäeval on ju olemas msn- lihtsalt kirjutad ja küsid. Mis on MSNi eelis? See on tasuta, kiire ja lihtne vahetada oma mõtteid, kuid on üks probleem- kõik on elektrooniline, Sa ei näe teise inimese tegelikke emotsioone- kõik jääb pinnapealseks.. Ma tunnen, et ainult internetist rääkimine muudab mind pahuraks... Ma soovin, et oleksin elanud ajastul, kus internetist ei olnud kellelgi halli aimugi. Inimesed SUHTLESID! Kõik oli normaalne! Aga internet on kujunenud maailmaks, mis on "nii turvaline." Maailm, kus "igaüks saab olla see, kes tahab." Maailm, kus "ma julgen teha ja öelda asju, mida ma päriselus ei julge mõeldagi!"

Ma igasten, et suhted inimeste vahel toimiksid nii, nagu need talitlesid Aadama ja Eeva vahel! Sain ise ühe väga imeliku kogemuse osaliseks koolituslaagris, kus rääkisin Facebookis inimesega, kes istus minust 4 meetri kaugusel! Internet tundub olevat "riskivaba" paik, kus on võimatu end "tüdruku/kuti ees lolliks teha." Minu arvates on tegelikult normaalne, kui Sa mõnikord endale piinlikust valmistad jne, sest need on need olukorrad, mis kasvatavad meid ja teevad meist inimesed- me pole küll täiuslikud, aga... ME OLEME INIMESED! Mulle meeldib vahel vaadata, kuidas mõni täbarasse olukorda satub, sest see tuletab mulle meelde, et ka mina teen vigu. Aga parem on olla mõraga teemant kui täiuslik telliskivi...?!


Ma esitan Sulle väljakutse: Ürita 1 nädal suhelda ilma FACEBOOKi, MSNi, TELEFONi ja E-MAILita... Ja tee omaltpoolt kõik, et omada otsest kontakti suheldava isikuga. Sest nii lõi Jumal inimestevahelised suhted päris alguses...

Regiina palve Issile..

Mõtlesin, et kirjutan ühe palve, mille mõni aeg tagasi kirjutasin oma palvepäevikusse. Üks sõber küsis, et mis minu elus viimasel ajal toimunud on. Seda saab vastata ühe sõnaga: PALJU. Aga see "palve" annab ülevaate sellest, millega ma praegu oma elus maadlen.

"Heia Vägev!
Ma otsustasin, et jätan tema tagaplaanile ja tegelen igaveste väärtustega ehk siis - mida Sa arvad "meele uuendusest" ja "mõttemaailma muutmisest?" Ma usun, et KINDLASTI rõõmustab Sind see, et mulle on oluline olla Sulle meelepärane. Asjad liiguvad küll pisut aeglaselt ja mõningate tagasilöökidega, AGA TÄNU SINULE ma teen edusamme! Mul on hea meel, et olen õigel teel. Teel, mis viib mind vabadusse!

Eile oli raske päev- ma mõtlesin terve päeva valesid mõtteid, kuid täna läks juba paremini! Anna mulle andeks eilne... Aita mul jätkata varustades mind jõu ja järjekindlusega... Homme on uus päev. Sa armastad mind ja Su halastus on uus igal hommikul...

Ma keeldun meeleheitesse sattumast. Ma keeldun hukkamõistust, millega kurat üritab mind maha tõmmata ja loobuma panna. Tänu Sulle Su Poja eest! Aitäh, et Sina aitad mul valida ka homme õigeid mõtteid! Aamen.

P.s. Ma usun Sinusse! Usun, et Sa töötad mu sees, olenemata kuidas end hetkel tunnen selles olukorras. Sa oled alustanud minus head tööd ja SINA VIID SELLE KA LÕPULE!"


Käimas on sõda- Lahinguväljaks minu mõistus... Kuidas saavutada võitu mõtete lahingus? - sellega ma maadlengi. Eile ma alustasin, sest ma avastasin, et mis meelel, see keelel. Ma tunnen, et mu pea on täis nii ... huhh.. RÄMPSU NOHH! Ma tean, et see on pikk ja valulik protsess, aga mul on Maailma Parim Abiline! Ja ma ei anna alla! Kuula, kurat- MA EI ANNA ALLA, ENNE KUI OLED SINUST VÕITU SAANUD! ÄRA LOODAGI, SEST JUMAL ON MINU POOLEL!

Jumal õpetab läbi erinevate olukordade...

Juba 2. päeva ärkan öösel kell 3 ja 5 , sest ma ei saa hingata. Nina on nii ummistunud. Proovisin mentoolitilku ja 100 muud asja, aga mitte miski ei aidanud. Üks torusiil kuluks ära!

Koolis nuuskan vähemalt iga 20 sekundi tagant. Saksa keele õpetaja ajasin ma küll närvi. Suht piinlik tegelikult: Läksin klassist välja ja jooksin vetsu nuuskama, et koridoris "müristades" teiste tundi ei segaks. Sain siis nina enam-vähem hingatavaks, sisenesin klassi, istusin 5 sekundit, kui tundsin endas tõsist vajadust taas nuusata! KOHUTAV! Vatsasel juhul oleksin aevastanud...

Tegelikult ma avastasin selles ühe vaimuliku tera. Meie inimestena kaldume nii tihti mõnulema ajas, kus kõik suhted meie eludes on head, hinded on korras, raskusi õlul ei ole ning Jumal nii lähedal. Aga nii, kui oma kookonist peame välja tulema, hakkame kohe kiunuma.

Teine asi, mida ma tähele panin oli see, et me ei oska väikeste õnnistuste eest tänulikud olla. Me viriseme, et meil ei ole kõige uuemat iPhone'i või iPodi või Apple'i arvutit või et igatseksime endale tüdruk/poiss-sõpra JNE. Panite tähele- viriseme asjade pärast, MIDA MEIL EI OLE! Selle asemel, et olla tänulik selle eest, mida MEIL ON!

Kuna praegu on mul üsna raske hingata, siis ma tean, et oskan olla tänulik päeval, mil nohu kaob ja olukord mu ninas taas normaliseerub. OLE SINAGI TÄNULIK IGA VÄIKESE ÕNNISTUSE EEST, MILLE JUMAL SINU TASKUTESSE POETAB!

Nii tormis KUI äikeses...

Kas Sa usud mind, kui ma ütlen, et Jumal võib päästa ka kõige hullemast olukorrast? Mina isiklikult olen seda alati uskunud, aga vahel ikka kipun seda unustama.

Pühapäeval, 8. august kell 1:20 avastasin end olukorrast, kus ei suutnud enam oma voodis magada. Mul polnud lihtsalt õhku! Läksin voodist välja- aken oli lahti. Hmm... Imelik... Miks õhku ei ole?- see oli küsimus mu peas! Krabasin oma 2 tekki(jah, ma magan 2 tekiga- mõni ime, miks mul palav oli, eks), paksema asetasin põrandale, viskasin padja teki ülaossa ja kobisin põrandale magama- see on nimelt ainus ravim unetusele. Vähemalt minu jaoks. Õhkukesem tekk peal, jäin magama..


Tegin oma silmad lahti- kell oli 7!!! Misasja?! Kuidas see võimalik on?! Püüdsin magama jääda, aga asjata... Selle asemel kummitas mind nädal tagasi kirjutatud laul, millele ma polnud korralikku refrääni veel mõelnud.. Mõtlesin välja siis refrääni korraliku viisiga... Püüdsin silmad uuesti kinni panna... Lootusetus... Kell oli juba 8!! Hmm.. Kell 10:30 saan üle pika aja kirikusse minna PÜHAPÄEVAL, mõtlesin.. Jesssssss!

Kirikus tulid mulle rõõmsate nägudega Silja, Mariliis ja Aveli! Silja... Hah, lastelaagris sai niiiiiiiiiiiiiii palju nalja koos temaga! UU, Janes! ja UUU James! kummitavad siiani peas :F

Pärast kirikut läksime Pihlakasse jäätisekokteili jooma ja ... sõime veel mingit imelikku kooki.. Mitte selles mõttes imelikku. Kui ma praegu mõtlen selle maitsele, siis... Ei, sellel ei olnud mingi biskviidipõhi, pigem oli selle tekstuur keeksine. Jah, ilmselt oligi! Põhjaks keeks, siis vahel oli mingine kreem, ilmselt midagi toorkohupiimaga segatud ja peal kirsid.. See ei olnud mu elu parim koogielamus AGA see oli üks parimaid ema-tütre momente mu elus!

Pärast kirikut oli plaanis ujuma minna. Koristasime kiirelt toad ära ja kell 19 startisime kodust.

Ujusime rahulikult, kuigi istusin ise enamik ajast kaldal.. Vesi oli mõnusalt soe.. Mitte nagu Vainupeal :D Nii kui varba otsa sisse panin, tõmbus too krampi.. :D Aga Võsul oli MÕNNA!


Järsku märkasin suuri ja tumedaid pilvi. Kuulsin võimsat kõuekärgatust ja mõtlesin õudusega: Meil on kodus kõik aknad lahti- kedagi ei ole kodus! Ja kõik elektroonikaseadmed on samuti pistikus! "EMA! EMA! ME PEAME KIIRESTI KOJU MINEMA, SIIT TULEB VÕIMAS ÄIKESETORM!" Kiirustasime kõik kaldale, sest tuul juba tõusis. Pakkisime asjad ja lootsime, et jõuame õigel ajal koju. Õigemini, me palvetasime, et jõuaksime!

Sõitsime keset teed, kui järsku ema auto kinni pidas. No ei olnud võimalik sõita. Padukas oli nii mega, et lihtsalt vastutulevate autode tuled pimestasid.. Nagu ka äike, mis meie peade kohal välkus siia ja sinna. Püüdsime sõita mõõdukal kiirusel, sest kes on Võsul käinud, teab, et teeäärsed on ümbritsetud tiheda metsaga ja teele oli kukkunud palju puid... Minu peast käisid läbi uudistevideolõigud majadest, kuhu äike sisse oli löönud... Mõtlesin õudusega, mida ma teeksin siis, kui mul ei oleks enam kodu. Kus ma elaksin? Kuhu ma läheksin? Aga teate, mllest mul kõige rohkem kahju oleks olnud? Ei riietest, toast, arvutitest, vaid... Minu Piiblist.. Olin selle ju niiiiii vaevaliselt saanud.. Mõtlesin, et kui peaksin sellest jälle ilma jääma... Välgunooled ikka sihtisid meeleheitlikult tormist räsituid puid. Ema oli niii vapper!

Järsku tegin ettepaneku palvetada keeltes.(Mittekristlastele nii palju, et nn "keeled" on üks Püha Vaimu annetest. "Keeled" on maa peal olev murrak, millest nt mina aru ei saa, aga ma oskan seda keelt rääkida. Keele on mõeldud Jumala ülistamiseks, aga ka palvetamiseks, kui nt emakeelsed sõnad otsa saavad. Mina palvetan keeltes siis, kui olen äravas olukorras ja ei oska midagi konkreetset palvetada).



Olime sõitnud Kihlevere mastist mööda, kui nägin taevas midagi imelikku. Seal, kus meie elasime, oli hele kaar. See nägi välja nagu Jumala käed oleksid katnud meie maja, ümber oli aga torm ja sähvisid välgunooled. Osad neist justkui jäid maa sisse kinni, surisesid vihaselt puude vahel..
Keerasime oma teeotsa sisse. See on see koht, kus lõppeb asfalttee ja algab 1.5 km kruusateed... Kogu ala oli täis suuri oksi ja pidime 30 km/tunnis sõitma,muidu... Heal juhul oleksime lõhkunud oma auto.. Sõitsime ärevate südametega. Ma ei tea, mida tundsid ema ja Renata, Romet ja Rebeka, aga mina värisesin. Ma usaldasin Jumalalt, aga on päris raske uskuda midagi head, kui näed ümberringi tormist laastatud maad... Majani oli veel 200 meetrit... Mets... Maja.. Uskumatu, midagi ei tossanud- MEIE MAJA EI LÄINUDKI PÕLEMAAA!! Läksime majja sisse... Vaatasime üle oma elektroonika... Kõik töötas! Ma küsisin endalt- mis toimub? Aga ma teadsin täpselt, mis oli juhtunud:
JUMAL OLI PÄÄSTNUD MEIE KODU!

Vaatan praegu tuba, kus ma istun... Jumal päästis mu kodu! Uskumatu! Ajalehed rääkisid sellest, kuidas torm süütas mitu maja ja viis katuseid minema mitmes paigas, murdis meeletus kogustes puid!

See oli kõige hullem äike, mida ma kogu oma elu jooksul olen näinud! Sellest hoolimata ei olnud Jumala jaoks mitte mingi probleem meie kodu kaitsta!

Aitäh Sulle Sinu ustuvuse eest, kallis Jumal ! ! !

Oh õudust- EKSAM!

Paljud ilmselt on pidanud tundma eksamihirmu. Hirm, mis paneb meid mõtlema, et me põrume ja kukume läbi. Kuid ma tahan, et Sa teaksid midagi: "Jumal on Sinuga igas Su olukorras!"

7. mai juhtus minuga pisike õnnetus kehalise kasvatuse tunnis. Mängisin korvpalli ja õnnetul kombel said mu parema käe nejanda sõrme liigesed tugevalt kahjutada. Med-õde soovitas mul minna traumapunkti, kuid selle mõtte otsustasin maha matta. Ema siiski viis mu õhtul kell 23 Rakvere Tarumapunkti, kus mul diagnoositigi liigeste kahjustus. Sõrm pandi lahasesse. Patsiendikaardile oli kirjutatud: ´Kahjustuste ravimiseks vajab sõrm puhkust. Mulle tähendas see 1 nädalat kirjutamiskeeldu.

10.mai-14.mai oli minu jaoks üks piinarikas aeg. Kirjutada ma ei tohtinud ning mõtlesin juba hirmuga, et kas eksami ajaks saan lahasest ja kirjutamiskeelust lahti. Matemaatikatunnis tegime eksami kordamisülesandeid. Minu kahjuks on mul kirjutamismälu.. Paraku ei saanud ma mitte midagi läbi kirjutada. Eksamipäev lähenes hirmuäratava kiirusega...

14. mail möödus nädal kirjutamiskeelust. Oli parajasti kehalisetund, kui vihaga otsustasin lahase sõrme ümbert ära võtta. Nädalavahetus möödus raskelt- tegin järgi nädala materjali ja kirjutasin ümber konspektid. Aga eksam oli 17. mail! Pühapäev (16.mai) oli esimene päev mil´mu sõrm ei valutanud. Kell 9 hommikul tõusin üles ning hakkasime kartuleid maha panema. Siis läks traktor katki ning keevitada ei saanud, sest naabrimees oli metsaveotraktoriga liinid puruks sõitnud ning tublidel Eesti Energia meestel ei olnud võimalust kiirelt kohale tulla. Nii ootasime ja ootasime... Oh, kas unustasin midagi? Ah jaa- OOTASIME! Ma tundsin, et hakkan juba ärrituma, sest ei saanud eksamiks üldse õppida.Lõpuks, kell 15.30 sain hakata kordamisülesandeid tegema..


Tundsin end väsinuna. Ülesandeid teha ei viitsinud ja tundus ajaraiskamine. Otsustasin panna 5.10-ks äratuse ja vaadata mis saab...


Äratuskell helises. Kell oli 5:10 ja ajasin end püsti. Sees oli närv ja stress. Masendusemõtted ründasid ja tundsin end kurvana. Ma ei suutnud keskenduda- mõtlesin, et nüüd on kõik- ma kukun läbi!



Ma pole juba aastaid tundnud eksamihirmu, sest olen alati teadnud, et kui midagi läheb meelest, tuletab Jumal mulle meelde, kui olen kõik ära õppinud(9.klassi eksamiteks ma ei õppinud. Ma tundsin, et pean Piiblit lugema ehk siis rajama oma koda kaljule!)Kuid seekord olin ma närvis. Avasin oma Piibli lootes leida midagi, mille abil Jumal võiks mind rahustada. Siiski tundsin enese sees rahutust. Ma ei ole tavaliselt mitte kunagi ,ka suurima ürituse ajal (kus pean esinema), närvis, sest tean, et Jumal on minu poolt. Keda ma siis pean kartma, kui Jumal on minu poolt?? Kuid südames tundsin, et seekord jäi eksamiks õppimata laiskuse tõttu ja tundsin süüd Jumala ees. Ja see painas mind. Kartsin, et Jumal ei ole minu poolt. Tundsin oma südames, et Jumal kõnetas mind avama Roomlaste kirja 8. peatüki. Tegin seda. Mind vapustasid seal olevad kirjakohad!

Nt:
1) Ro.8:24;26-27 ütleb: "Sest me oleme päästetud lootuses. Ent lootus, mida nähakse, ei ole mingi lootus; sest mida keegi näeb, kuidas ta siis veel loodab? Aga samuti tuleb ka Vaim appi meie nõtrusele; sest me ei tea seda, mida paluda, nõnda nagu peaks, et Vaim ise palvetab meie eest väljendamatute ohkamistega. Aga südamete uurija teab, mis Vaimul on mõttes, et ta kooskõlas Jumalaga kostab pühade eest." See kirjakoht rääkis mulle minu lootusestusest olukorrast. Õnneks rääkis see sama kirjakoht, et mul on lootust, kui ma ainult Teda usaldan! Kui ma palvetan keeltes, siis ega ma ju aru saa, mida ma räägin, kuid JUMAL SAAB!

2)Ro. 8:31-36 sisestas minusse veelgi enam julgust, sest see kirjakoht tegi mulle selgeks, et ma ei ole väärt ka Igavest Elu ning elu Jumalaga, kuid Jumal siiski armastas ja oli armuline saates oma Poja minu eest surema. Nii et mul oli siiski lootust.



Bussijaama on mul 15 minuti tee. Terve tee olin palves: " Jumal. Tead, pean Sinuga aus olema. Ma olen olnud tegelikult laisk ka, et neid ülesandeid ei lahendanud. Ja ma tean, et ma ei ole head hinnet ära teeninud. Aga Isa, ma pole ka ära teeninud elu Sinuga. Ma pole teeninud ära Sinu armastust ja igavest elu! Aga siiski Sa armastasid mind ja andsid oma poja minu eest... Jumal, kui Sa tõesti ei leia muud põhjust, et mind aidata, siis tee seda siis vähemalt sellepärast, et Sa armastad mind. Jumal, vala minu peale oma armuvihm. Andesta, et olen laisk. Ma tunnistan seda. Ja tean, et ei ole ära teeninud "5.(olen viieline õpilane ja neli ON minu jaoks halb hinne :)." Isa, kui ma peaksin siiski "5" saama, olgu see Sinu suure armu ja armastuse kinnituseks. Aitäh, et Sa oled täna minuga seal eksamisaalis, et Sa istud minu kõrval. Aitäh, et Sa oled mulle toeks ja varustad mind tarkusega."

Kui sisenesin klassi, ei tohtinud me materjali veel viimast korda üle vaadata. Õpik kästi rangelt kinni panna, kott pingist kaugemale asetada. Palvetasin keeltes ja minu üle tuli imeline rahu. Ma ei olnud enam närvis. Kui võtsin enda kätte eksami, avastasin, et ülesanded on minu jaoks meeletult lihtsad, ka nn rasked ülesanded(tekstülesannetes ja trigonomeetriast ei jaga ma tuhkagi!) olid kerged!

Eksami tegemise ajal märkasin, et ühel tüdrukul oli raskusi ülesannete täitmisega. Ta oli närvis, nuuskas, nüheles pidevalt. Õnnistasin teda ja palusin, et Jumal talle tarkust annaks.



Eksamihinde sain teada kolmapäeval, 19.mail. Ja mis oli hindeks? 5! Ka see tüdruk, kelle eest eksami ajal palvetasin, sai 5!!

Paljud, kes seda lugu teaksid, võiksid öelda: "You were lucky!" Aga paraku neil ei ole õigus. "I wasn't lucky, I was blessed!"

Kui Sul on samuti närv sees enne esinemisi või eksameid, siis ÄRA KARDA! Jumal hoolitseb Sinu eest. Kui Sul on keeled, kasuta neid julgelt!

Õnnistan teid kõiki kirglikult!